Mine sisu juurde

Mesoderm

Allikas: Vikipeedia

Mesoderm on embrüoblasti keskmine looteleht. See on kõigi loomade, välja arvatud käsnade, ainuõõssete ja kammloomade, embrüol.

Mesoderm asetseb ektodermi ja entodermi vahel. Eri loomarühmadel moodustub see eri viisidel (gastrulatsioon).

Lameussidel ja kärssussidel annavad mesodermi vöödid sidekoe, mis täidab siseelunditevahelise ruumi, rõngussidel ja enamikul teistel selgrootutel liigenduvad mesodormi vöödid paarilisteks somiitideks sekundaarse õõne tsöloomiga.

Selgrootutel liigendub mesoderm neurulatsiooni ajal külgedelt seljakeeliku algest keelikusegmentideks – somiitideks, nefrotoomideks ja segmenteerimata kõhumesodermiks – külgplaatideks. Mesodermist kujunevad hiljem seljakeelik, kõhred ja luud, lihased, neerud ja veresooned.

Teke inimesel

[muuda | muuda lähteteksti]

Mesodermirakud tekivad inimesel 3. arengunädalal sisserännu teel epiblasti ja hüpoblasti vahel (enterotsöölia).

Mesodermist moodustuvad struktuurid

[muuda | muuda lähteteksti]

Mesodermist moodustuvad järgmised struktuurid: [1]

Mesodermi osad

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Neil A. Campbell, Jane B. Reece. Biologie, Spektrum-Verlag 2003, ISBN 3-8274-1352-4, lk 1208

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]