Mine sisu juurde

Lümfisõlm

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib lümfisüsteemi elundist; kasvajate diagnostikas kasutatava meetodi kohta vaata artiklit Valvurlümfisõlm

Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.[1]

Lümfisõlmede ja -kudede arengus osalevad lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud.[2] Lümfisõlmede areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Vananedes lümfisõlmed taandarenevad.

Lümfisõlme vananenud nimetus on lümfinääre.

Lümfisõlm koosneb [3]:

  • kihnust (capsule) (TA A13.2.03.002)
  • trabeekulitest (trabecuale) (TA A13.2.03.003)
  • koorest (cortex) (TA A13.2.03.005)
  • paracortex[4]
  • sagarikust (lobulus)
  • lümfisõlmekestest (lymphonodolus)(lümfifolliikul)
  • aferentsetest lümfisoontest (vasa lymphatica afferentia)
  • säsist (medulla nodi lymphatici) (TA A13.2.03.006)
  • eferentsetest lümfisoontest (vasa lymphatica efferentia)
  • väratist (hilus, hilum) (TA A13.2.03.004).

Lümfikeskustena

[muuda | muuda lähteteksti]

Lümfisõlmed võivad paikneda ka lümfikeskustena (lymphicentrum), näiteks kõrvasüljenäärme-lümfikeskus, alalõua-lümfikeskus, neelutagune lümfikeskus, kaenlalümfikeskus jne.

Lümf liigub enamikul imetajatel lümfisõlmes harilikult üsna sarnaselt. Lümfi liigutavad lümfisõlme koorest läbi aferentsed lümfisooned. Edasi liigub lümf läbi lümfisõlme ja väljub elundist eferentsete lümfisoonte abiga lümfisõlme värati kaudu.

Erandiks on sigade lümfisõlmed, neil siseneb lümf aferentsete lümfisoonte abiga värati kaudu ja väljub elundist eferentsete lümfisoonte abiga lümfisõlme koore kaudu.[5]

 Pikemalt artiklis Inimese lümfisõlmede loetelu

Inimestel on lümfisõlmed herne- kuni oasuurused ümarad moodustised, mis on väljastpoolt kaetud sidekoelise kihnuga. Kihnust tungivad lümfisõlme sisemusse vaheseinad (trabeekulid).

Lümfisõlme säsis paiknevad lümfisiinused, nendes liikudes rikastub lümf lümfisõlme poolt komplekteeritud lümfoidkoe rakkude lümfotsüütidega.[6]

Peale vereloome täidavad lümfisõlmed ka kaitsefunktsiooni. Nad on omamoodi bioloogilised filtrid, kus hoitakse kinni ja hävitatakse lümfiga nendesse kandunud anormaalsed rakuosad, bakterid, viirused, toksiinid ja makromolekulid.

Lümfisõlmed asetsevad kehas kas üksikult või rühmiti. Rühmiti paiknevatesse lümfisõlmedesse toovad lümfi vastava piirkonna kindlad lümfijuhad (lümfiteed). Inimesel on 500 kuni 1000 lümfisõlme.

Lümfisõlmed võivad paikneda ka lümfikeskustena (lymphicentrum)(osaline) [7]:

Lümfotsüüdid lümfisõlmedes

[muuda | muuda lähteteksti]

Lümfotsüüdid paiknevad lümfisõlmedes erinevalt: T-lümfotsüüdid paiknevad parakortikaalses osas (aktiveeritakse ning diferentseeruvad) ja B-lümfotsüüdid lümfisõlme koore välisosas.[8]

Kui lümfisõlm(ed) ei tule toime nendesse vereringest ja organismist kandunud anormaalsete bakterite, viiruste, toksiinide ja anormaalsete makromolekulide hävitamisega või kahjutuks tegemisega, siis võivad osad haigustekitajad pääseda vereringesse või haigestub sõlm ise.

Ka paljud kasvajarakud paljunevad kõigepealt lümfisõlmes(des) ja seejärel võivad lümfiteede kaudu siirdeid anda.[9]

Esimesena olevat lümfisõlmi maininud Vana-Kreeka arst Hippokrates.[10]

  1. "Meditsiinisõnastik" 444:2004.
  2. Lane PJ, Gaspal FM, McConnell FM, Kim MY, Anderson G, Withers DR., Lymphoid tissue inducer cells: innate cells critical for CD4+ T cell memory responses? Lühikokkuvõte., Ann N Y Acad Sci. Jaanuar 2012;1247:1-15. doi: 10.1111/j.1749-6632.2011.06284.x., veebiversioon (vaadatud 23.07.2014) (inglise keeles)
  3. Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 325, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  4. [file:///C:/Documents%20and%20Settings/kasutaja/My%20Documents/L%C3%BCmfiir/L-histoloogia%20paracortex%20General_Medicine_Final_Credit_Test_01.pdf Topics for final credit test from Histology and Embryology 2. Academic Year 2012/ 2013, Winter Semester], Veebiversioon (vaadatud 03.03.2014) (inglise keeles)
  5. Horst Erich König, Hans-Georg Liebich, Veterinary Anatomy of Domestic Mammals: Textbook and Colour Atlas, Schattauer GnbH, lk 40, 2007, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 03.03.2014) (inglise keeles)
  6. Meeli Roosalu."Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 178, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  7. Meeli Roosalu."Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 178- 179, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  8. Sirje Velbri, "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 14-15, 2002, ISBN 9985 829 41 7
  9. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 326, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  10. G Eberl ja M Lochner, The development of intestinal lymphoid tissues at the interface of self and microbiota, Mucosal Immunology (2009) 2, 478–485; doi:10.1038/mi.2009.114; veebiversioon (vaadatud 21.07.2014) (inglise keeles)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Malaariatekitajad