Kasutaja:Perüton/liivakast: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub Märgised: Tühistatud Täpsustuslehekülgede lingid |
Resümee puudub Märgis: Tühistatud |
||
| 27. rida: | 27. rida: | ||
==Taaste- ja vastupidavusmehhanism== |
==Taaste- ja vastupidavusmehhanism== |
||
[[File:Who supplies Europe? The global concerns of EU energy imports.jpg|pisi|vasakul|EL-i peamised energiaga varustajad (2016)]] |
[[File:Who supplies Europe? The global concerns of EU energy imports.jpg|pisi|vasakul|EL-i peamised energiaga varustajad (2016)]] |
||
''Euroopa tippkohtumisel 2020. aasta juulis lõpuks loodud NGEU ühtse taastamisfondi eesmärk on parandada vähemalt osa COVID-19 pandeemia põhjustatud kahjust, toetades samal ajal liidu pikaajalisi rohelisi ja digitaalseid eesmärke. |
|||
''NGEU on ajaliselt piiratud: 70% taastamis- ja vastupanuvõime rahastamisvahendist (RRF) antavast toetusest on seotud aastatega 2021 ja 2022. Ülejäänud 30% eraldatakse 2023. aastal. Aastate 2021-2022 jaotamise võtmeks on töötuse määr ja 2023. aasta puhul ajavahemikul 2020-2022 täheldatud reaalse sisemajanduse koguprodukti vähenemine. |
|||
''ELi nimel laenatud raha läheb 390 miljardi euro ulatuses abitoetusteks ja 360 miljardi euro ulatuses pikemaajalisteks laenudeks ning see makstakse tagasi aastatel 2028-2058. Pakett tundub suur, kuid selle netofiskaalne mõju kogu euroalal on vaid 1% aastas. 672,5 miljardit eurot eraldatakse ELi 19-aastase kriisi järgsele ülesehitusprogrammile peamise vahendina ja ülejäänud 77,55 miljardit eurot ELi olemasolevate programmide kaudu. |
|||
''Mitmeaastase finantsraamistiku ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kulude kogusumma suhtes kohaldatakse 30%list ülemaailmset kliimaeesmärki, mis on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega ja Euroopa rohelise kokkuleppe , kliimamuutustega tegelemise juhtalgatuse eesmärkidega.'' |
|||
==Rahastus== |
==Rahastus== |
||
Plaani põhiline rahastamisallikas on [[Taaste- ja vastupidavusrahastu]] (RRF). REPowerEU erinevaid osi rahastatakse peamiselt laenudest summas 225 miljardit eurot <ref name="EÜELN" />. Lisaks saavad liikmesriigid taotleda näiteks ka Brexitiga kohanemise reservist, Ühtekuuluvuspoliitika fondidest ja Euroopa ühendamise rahastust <ref name="EK" />. |
Plaani põhiline rahastamisallikas on [[Taaste- ja vastupidavusrahastu]] (RRF). REPowerEU erinevaid osi rahastatakse peamiselt laenudest summas 225 miljardit eurot <ref name="EÜELN" />. Lisaks saavad liikmesriigid taotleda näiteks ka Brexitiga kohanemise reservist, Ühtekuuluvuspoliitika fondidest ja Euroopa ühendamise rahastust <ref name="EK" />. |
||
Redaktsioon: 1. juuni 2024, kell 23:59
 | See on kasutaja Perüton liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
REPowerEU on Euroopa Komisjoni plaan "lõpetada Euroopa Liidu sõltuvus Venemaa fossiilkütustest". See samm on vastus energiaturu häiretele, mille põhjustas 2022. aasta Venemaa sissetung Ukrainasse, plaan avaldati 18. mail 2022. Komisjoni eesmärk on kava ellu viia "energiasäästu, energiavarustuse mitmekesistamise ja taastuvenergia kiirendatud kasutuselevõtuga, et asendada fossiilkütuseid kodudes, tööstuses ja elektritootmises" [1].
Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) on kavas kesksel kohal, toetades riikliku ja piiriülese infrastruktuuri rahastamist [1].
Kontekst
Euroopa Liidu energiastrateegia
Euroopa Liidu energiastrateegiat võib määratleda kui Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt välja antud meetmete kogumit, mis on lisatud aluslepingutesse ja ratifitseeritud liikmesriikide poolt, et tegutseda erinevate energiaallikate koguse, maksumuse ja kättesaadavuse osas, pöörates erilist tähelepanu keskkonnakaitsele ja varustuskindlusele [2].
2021. aastal importisid Euroopa Liidu riigid ligikaudu 90% tarbitavast gaasist, millest 45% tuli Venemaalt. 27% naftaimpordist ja 46% söeimpordist pärineb samuti Venemaalt [3].
Euroopa Liidu reaktsioon Venemaa sissetungile Ukrainasse
Pärast Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse (24. veebruar 2022) võtsid Euroopa Liidu liikmesriigid vastu uue paketti sanktsioone, mille eesmärk on „halvata“ Venemaa võime „rahastada oma sõjamasinat“ [4]. Lisaks otsustasid mitmed Euroopa Liidu valitsused saata Ukraina valitsusele relvi ja majandusabi ning hõlbustada Ukraina põgenike sisenemist oma territooriumile.
Alates sissetungi algusest on liidu liikmesriikides varjupaika leidnud peaaegu 6 miljonit ukrainlast (UNHCRi andmetel) [5]. Euroopa Liit on otsustanud võtta pagulasi vastu kuni kolmeks aastaks ilma varjupaika taotlemata ja on heaks kiitnud ajutise kaitse direktiivi.
Sissetungiga seoses keeldus Saksamaa 2021. aastal valminud Saksamaa-Vene gaasijuhtme Nord Stream 2 sertifitseerimisest, mistõttu selle käitaja Nord Stream 2 AG esitas 1. märtsil 2022. aastal pankrotiavalduse [6].
Meetmed
- Energiasäästmine
- Energiavarustuse mitmekesistamine
- Investeeringud taastuvatesse energiaallikatesse [7]
Taaste- ja vastupidavusmehhanism
Euroopa tippkohtumisel 2020. aasta juulis lõpuks loodud NGEU ühtse taastamisfondi eesmärk on parandada vähemalt osa COVID-19 pandeemia põhjustatud kahjust, toetades samal ajal liidu pikaajalisi rohelisi ja digitaalseid eesmärke.
NGEU on ajaliselt piiratud: 70% taastamis- ja vastupanuvõime rahastamisvahendist (RRF) antavast toetusest on seotud aastatega 2021 ja 2022. Ülejäänud 30% eraldatakse 2023. aastal. Aastate 2021-2022 jaotamise võtmeks on töötuse määr ja 2023. aasta puhul ajavahemikul 2020-2022 täheldatud reaalse sisemajanduse koguprodukti vähenemine.
ELi nimel laenatud raha läheb 390 miljardi euro ulatuses abitoetusteks ja 360 miljardi euro ulatuses pikemaajalisteks laenudeks ning see makstakse tagasi aastatel 2028-2058. Pakett tundub suur, kuid selle netofiskaalne mõju kogu euroalal on vaid 1% aastas. 672,5 miljardit eurot eraldatakse ELi 19-aastase kriisi järgsele ülesehitusprogrammile peamise vahendina ja ülejäänud 77,55 miljardit eurot ELi olemasolevate programmide kaudu.
Mitmeaastase finantsraamistiku ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kulude kogusumma suhtes kohaldatakse 30%list ülemaailmset kliimaeesmärki, mis on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega ja Euroopa rohelise kokkuleppe , kliimamuutustega tegelemise juhtalgatuse eesmärkidega.
Rahastus
Plaani põhiline rahastamisallikas on Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF). REPowerEU erinevaid osi rahastatakse peamiselt laenudest summas 225 miljardit eurot [1]. Lisaks saavad liikmesriigid taotleda näiteks ka Brexitiga kohanemise reservist, Ühtekuuluvuspoliitika fondidest ja Euroopa ühendamise rahastust [7].
RePowerEU Eestis
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Kava „REPowerEU": energiapoliitika ELi riikide taaste- ja vastupidavuskavades". Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu. Vaadatud 01.06.2024.
- ↑ "ELi energiaalased väliskohustused". Euroopa Komisjon. Vaadatud 01.06.2024.
- ↑ "REPowerEU: Euroopa ühismeetmed taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks". Euroopa Komisjon. 08.03.2022. Vaadatud 01.06.2024.
- ↑ "Kronoloogia – ELi Venemaa-vastased sanktsioonid". Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu. Vaadatud 01.06.2024.
- ↑ "Ukraine Refugee Situation". UNHCR: Operational Data Portal. 08.03.2022. Vaadatud 01.06.2024.
- ↑ El Yaakoubi A., Khan S. (01.03.2022). "Exclusive: Nord Stream 2 owner considers insolvency after sanctions". Reuters. Vaadatud 01.06.2024.
- ↑ 7,0 7,1 "Kava „REPowerEU"". Euroopa Komisjon. Vaadatud 01.06.2024.
- ↑ "Valitsus kinnitas 90 miljoni euro jaotuse EL-i energiakriisi lahenduse rahastust REPowerEU". Vabariigi Valitsus: Valitsuse kommunikatsioonibüroo. 15.12.2022. Vaadatud 01.06.2024.