Kasutaja:Perüton/liivakast: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub Märgis: Tühistatud |
Resümee puudub Märgised: Tühistatud Täpsustuslehekülgede lingid |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
[[File:RF NG pipestoEU.gif|pisi|peamised vene gaasi- ja naftatrassid Euroopa Liitu (2007)]] |
[[File:RF NG pipestoEU.gif|pisi|peamised vene gaasi- ja naftatrassid Euroopa Liitu (2007)]] |
||
===Euroopa Liidu energiastrateegia=== |
===Euroopa Liidu energiastrateegia=== |
||
Euroopa Liidu energiastrateegiat võib määratleda kui Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] poolt välja antud meetmete kogumit, mis on lisatud aluslepingutesse ja ratifitseeritud liikmesriikide poolt, et tegutseda erinevate energiaallikate koguse, maksumuse ja kättesaadavuse osas, pöörates erilist tähelepanu keskkonnakaitsele ja varustuskindlusele <ref>{{netiviide| url = https://energy.ec.europa.eu/topics/international-cooperation/eu-external-energy-engagements_en?prefLang=et&etrans=et | pealkiri = ELi energiaalased väliskohustused| perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | kuupäev =| koht = [[Euroopa Komisjon]] | väljaandja = | vaadatud = 01.06.2024 | keel = | arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref>. |
|||
2021. aastal importisid Euroopa Liidu riigid ligikaudu 90% tarbitavast gaasist, millest 45% tuli [[Venemaa]]lt. 27% naftaimpordist ja 46% söeimpordist pärineb samuti Venemaalt <ref>{{netiviide| url = https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_22_1511 | pealkiri = REPowerEU: Euroopa ühismeetmed taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks| perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | kuupäev = 08.03.2022| koht = [[Euroopa Komisjon]] | väljaandja = | vaadatud = 01.06.2024 | keel = | arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref>. |
|||
===Euroopa Liidu reaktsioon Venemaa sissetungile Ukrainasse=== |
===Euroopa Liidu reaktsioon Venemaa sissetungile Ukrainasse=== |
||
Pärast Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse (24. veebruar 2022) võtsid Euroopa Liidu liikmesriigid vastu uue paketti [[sanktsioon]]e, mille eesmärk on „halvata“ Venemaa võime „rahastada oma sõjamasinat“ <ref>{{netiviide| url = https://www.consilium.europa.eu/et/policies/sanctions-against-russia/timeline-sanctions-against-russia/ | pealkiri = Kronoloogia – ELi Venemaa-vastased sanktsioonid| perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | kuupäev = | koht =[[Euroopa Ülemkogu]], [[Euroopa Liidu Nõukogu]]| väljaandja = | vaadatud = 01.06.2024 | keel = | arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref>. Lisaks otsustasid mitmed Euroopa Liidu valitsused saata Ukraina valitsusele relvi ja majandusabi ning hõlbustada Ukraina põgenike sisenemist oma territooriumile. |
|||
Alates sissetungi algusest on liidu liikmesriikides varjupaika leidnud peaaegu 6 miljonit ukrainlast ([[UNHCR]]i andmetel) <ref>{{netiviide| url = https://data.unhcr.org/en/situations/ukraine | pealkiri = Ukraine Refugee Situation | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | kuupäev = 08.03.2022| koht = [[UNHCR]] | väljaandja = Operational Data Portal| vaadatud = 01.06.2024 | keel = | arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref>. Euroopa Liit on otsustanud võtta pagulasi vastu kuni kolmeks aastaks ilma varjupaika taotlemata ja on heaks kiitnud ajutise kaitse direktiivi. |
|||
Sissetungiga seoses keeldus Saksamaa 2021. aastal valminud Saksamaa-Vene gaasijuhtme [[Nord Stream 2]] sertifitseerimisest, mistõttu selle käitaja Nord Stream 2 AG esitas 1. märtsil 2022. aastal pankrotiavalduse <ref>{{netiviide| url = https://www.reuters.com/markets/europe/exclusive-nord-stream-2-owner-considers-insolvency-after-pipeline-halt-sanctions-2022-03-01/ | pealkiri = Exclusive: Nord Stream 2 owner considers insolvency after sanctions | perekonnanimi = El Yaakoubi A., Khan S.| eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | kuupäev = 01.03.2022| koht = | väljaandja = [[Reuters]]| vaadatud = 01.06.2024 | keel = | arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref>. |
|||
==Meetmed== |
==Meetmed== |
||
| 28. rida: | 36. rida: | ||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
==Vaata ka== |
|||
*[[Euroopa Liidu kliima- ja energiapakett]] |
|||
*[[Euroopa Liidu energiapoliitika]] |
|||
*[[Energiajulgeolek]] |
|||
Redaktsioon: 1. juuni 2024, kell 23:53
 | See on kasutaja Perüton liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
REPowerEU on Euroopa Komisjoni plaan "lõpetada Euroopa Liidu sõltuvus Venemaa fossiilkütustest". See samm on vastus energiaturu häiretele, mille põhjustas 2022. aasta Venemaa sissetung Ukrainasse, plaan avaldati 18. mail 2022. Komisjoni eesmärk on kava ellu viia "energiasäästu, energiavarustuse mitmekesistamise ja taastuvenergia kiirendatud kasutuselevõtuga, et asendada fossiilkütuseid kodudes, tööstuses ja elektritootmises" [1].
Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) on kavas kesksel kohal, toetades riikliku ja piiriülese infrastruktuuri rahastamist [1].
Kontekst
Euroopa Liidu energiastrateegia
Euroopa Liidu energiastrateegiat võib määratleda kui Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt välja antud meetmete kogumit, mis on lisatud aluslepingutesse ja ratifitseeritud liikmesriikide poolt, et tegutseda erinevate energiaallikate koguse, maksumuse ja kättesaadavuse osas, pöörates erilist tähelepanu keskkonnakaitsele ja varustuskindlusele [2].
2021. aastal importisid Euroopa Liidu riigid ligikaudu 90% tarbitavast gaasist, millest 45% tuli Venemaalt. 27% naftaimpordist ja 46% söeimpordist pärineb samuti Venemaalt [3].
Euroopa Liidu reaktsioon Venemaa sissetungile Ukrainasse
Pärast Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse (24. veebruar 2022) võtsid Euroopa Liidu liikmesriigid vastu uue paketti sanktsioone, mille eesmärk on „halvata“ Venemaa võime „rahastada oma sõjamasinat“ [4]. Lisaks otsustasid mitmed Euroopa Liidu valitsused saata Ukraina valitsusele relvi ja majandusabi ning hõlbustada Ukraina põgenike sisenemist oma territooriumile.
Alates sissetungi algusest on liidu liikmesriikides varjupaika leidnud peaaegu 6 miljonit ukrainlast (UNHCRi andmetel) [5]. Euroopa Liit on otsustanud võtta pagulasi vastu kuni kolmeks aastaks ilma varjupaika taotlemata ja on heaks kiitnud ajutise kaitse direktiivi.
Sissetungiga seoses keeldus Saksamaa 2021. aastal valminud Saksamaa-Vene gaasijuhtme Nord Stream 2 sertifitseerimisest, mistõttu selle käitaja Nord Stream 2 AG esitas 1. märtsil 2022. aastal pankrotiavalduse [6].
Meetmed
- Energiasäästmine
- Energiavarustuse mitmekesistamine
- Investeeringud taastuvatesse energiaallikatesse [7]
Taaste- ja vastupidavusmehhanism
Rahastus
Plaani põhiline rahastamisallikas on Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF). REPowerEU erinevaid osi rahastatakse peamiselt laenudest summas 225 miljardit eurot [1]. Lisaks saavad liikmesriigid taotleda näiteks ka Brexitiga kohanemise reservist, Ühtekuuluvuspoliitika fondidest ja Euroopa ühendamise rahastust [7].
RePowerEU Eestis
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Kava „REPowerEU": energiapoliitika ELi riikide taaste- ja vastupidavuskavades". Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu. Vaadatud 01.06.2024.
- ↑ "ELi energiaalased väliskohustused". Euroopa Komisjon. Vaadatud 01.06.2024.
- ↑ "REPowerEU: Euroopa ühismeetmed taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks". Euroopa Komisjon. 08.03.2022. Vaadatud 01.06.2024.
- ↑ "Kronoloogia – ELi Venemaa-vastased sanktsioonid". Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu. Vaadatud 01.06.2024.
- ↑ "Ukraine Refugee Situation". UNHCR: Operational Data Portal. 08.03.2022. Vaadatud 01.06.2024.
- ↑ El Yaakoubi A., Khan S. (01.03.2022). "Exclusive: Nord Stream 2 owner considers insolvency after sanctions". Reuters. Vaadatud 01.06.2024.
- ↑ 7,0 7,1 "Kava „REPowerEU"". Euroopa Komisjon. Vaadatud 01.06.2024.
- ↑ "Valitsus kinnitas 90 miljoni euro jaotuse EL-i energiakriisi lahenduse rahastust REPowerEU". Vabariigi Valitsus: Valitsuse kommunikatsioonibüroo. 15.12.2022. Vaadatud 01.06.2024.