Mine sisu juurde

Lesja Ukrajinka

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 2. detsember 2012, kell 14:29 kasutajalt Metsavend (arutelu | kaastöö)
NSVL mark Lesja Ukrajinka 100. sünniaastapäeva puhuks.
Fail:Lesja Ukrajinka Tartu.jpg
Mälestustahvel Tartus Kastani 65 majal

Lesja Ukrajinka (ukraina Леся Українка, pärisnimega Лариса Петрівна Косач; 13. veebruar 1871 Novograd-Volõnskõi19. juuli 1913 Surami, Gruusia) oli ukraina luuletaja ja publitsist, üks ukraina tähtsamaid luuletajaid.

Ta oli kirjastaja Olga Dragomanova-Kosatši teine laps. Olga vend ja Lesja onu oli tuntud teadlane Mõhhailo Dragomanov. Kodus räägiti ainult ukraina keelt ja vene keele vältimiseks ei pandud Lesjat kooli vaid palgati koduõpetajad. Ta õppis lugema ka vene, poola, bulgaaria, kreeka, ladina, prantsuse, itaalia, saksa ja inglise keeles.

Lesja Ukrajinka hakkas luuletusi kirjutama 8-aastaselt. Juba 13-aastasena ilmusid tema esimesed luuletused ajalehes Zorja. Ema soovitusel võttis ta kasutusele pseudonüümi, mille all teda tänini tuntakse. 1879 kolis perekond Lutskisse ja 1880. aastatel Kiievisse. Onu Mõhhailo innustas teda tutvuma ukraina rahvaluule ja muinasjuttudega. 1888 asutas ta koos oma vennaga kirjandusliku ringi, mis tegeles ukraina kirjanduse edendamisega ja väliskirjanduse tõlkimisega ukraina keelde. Muu hulgas tõlkisid nad ukraina keelde Nikolai Gogoli "Õhtud külas Dikanka lähedal". 1893 ilmus Ukrajinka esimene luulekogu "Laulutiivul". Kuna Vene keisririigis oli ukrainakeelse kirjanduse avaldamine keelatud, trükiti raamatud Lääne-Ukrainas Galõtšõnas, mis tollal kuulus Austria-Ungarile. Seejärel smugeldati raamatud Kiievisse.

Ukrajinka kirjutas ka eepilist luulet, näidendeid, proosat ja kirjanduskriitikat.

Ta haigestus tuberkuloosi ning pidi seetõttu viibima palju kuiva kliimaga piirkondades. Ta viibis lühemat või pikemat aega Saksamaal, Austrias, Itaalias, Bulgaarias, Krimmis, Kaukaasias ja Egiptuses.

Lesja Ukraina tegutses aktiivselt tsaarivõimu vastu. Ta kuulus mitmesse marksistlikkusse rühmitusse ja tõlkis 1902. aastal Kommunistliku partei manifesti ukraina keelde.

1907. aastal abiellus ta jurist Klõment Kvitkaga.

1900. aastal elas ta 20. veebruarist 1. märtsini Tartus aadressil Kastani 65. 2001. aastal paigaldas Ukraina riik hoonele graniidist mälestustahvli poetessi portreega ning tekstiga eesti ja ukraina keeles.[1][2][3]

Lesja Ukrajinkat on kujutatud Ukraina 200-grivnasel rahatähel.

Viited