Mine sisu juurde

Gilgameši eepos

Allikas: Vikipeedia
Üks kaheteistkümnest savitahvlist

"Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud" : Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi" on akadi eepos, mis räägib Gilgameši (arvatavasti 27. sajand eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgamešist, kuid nad polnud sellisel kujul ühtseks eeposeks seotud.

Gilgameši eepos leiti 12. savitahvlil Assüüria pealinna Niineve varemetest. Seal avastasid arheoloogid Assüüria viimase tugeva kuninga, VII saj eKr valitsenud Assurbanipali raamatukogu, mille 20 000 savitahvlit on mänginud suurt rolli Vana-Idamaade ajaloo tundmaõppimisel.

Eepose kujunemise kihid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Lood Gilgamešist said alguse umbes aastal 2000 eKr. Varaseimad kirjapanekud on aastast umbes 1800 eKr, nn Vana-Babüloonia eepos.
  • Kesk-Babüloonia etapp umbes aastast 1400 eKr. Tänaseks säilinud ainult fragmendid.
  • Olulisem, nn kassiidi versioon. Dünastia valitses aastatel ~1450 – 1160 eKr. Sellest perioodist pärineb "Gilgameši" eepose variant, kus on mainitud ka autori nime: Sin-leke-Unninni. Võimalik, et just tema koostas kõiki fragmente ühendades ühtse eepose.
  • Ainult fragmendid ~7. sajandist eKr.
  • Nn Niineve-versioon, nimetatakse ka 12-tahvli eeposeks. Kõige täielikumalt säilinud.
  • Hilisemast palju üksikuid fragmente.

12-tahvli eepose sisu

[muuda | muuda lähteteksti]

I tahvel: Gilgamešis on kaks osa jumalat ja üks osa inimest. Ta on Uruki valitseja, kõrk ja himur mees. Gilgameš rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad saadavad maa peale jumalanna Arurule, kelle ülesandeks saab luua Gilgamešile vääriline vastane. Jumalanna voolib savist metsiku ja tugeva Enkidu, kes elab metsas metsloomade seas. Gilgameš laseb saata Enkidu juurde "rõõmupiiga" (ehk templiprostituudi) Šhamati, kes õpetab Enkidule inimese kombeid, metslane omandab vaimu ja mõistuse.

II tahvel: Gilgameš plaanib minna öisele orgiale, kuid teda takistab Enkidu. Üpris võrdsete jõududega mehed võitlevad omavahel. Saavad sõpradeks. Gilgameš jätkab oma senist elu, kuid muutub vähehaaval paremuse poole.

III tahvel: Enkidule ei sobi elu Urukis. Gilgameš tunneb talle kaasa ning mehed teevad plaani minna kaugele maale seedrimetsa seedreid raiuma ning tappa seedrimetsa valitseja Humbamba. Gilgameš loodab sellega hävitada kurjuse kogu maailmast ning saavutada surematu kuulsuse. Enkidu läheb kõhklustest hoolimata kaasa.

IV tahvel: Kirjeldatakse teekonda seedrimetsa.

V tahvel: Mehed võidavad Humbamba ning tapavad ta. Lisaks raiuvad nad seedreid ning neile langeb seetõttu jumalate pahameel.

VI tahvel: Mehed jõuavad tagasi Urukki. Jumalanna Ištar armub Gilgameši ning soovib ta kallimaks saada. Gilgameš naerab ta välja, tõmmates kaela Ištari viha. Jumalanna palub peajumal Anul saata Gilgameši kallale taevane härg, lubades muidu surnud allilmast välja lasta. Anu peab nõustuma. Gilgameš ja Enkidu võidavad härja.

VII tahvel: Peajumalad Anu, Ellil ja Šamaš on härja tapmise pärast pahased ja määravad Enkidule surmaotsuse. Enkidu vaevleb 12 päeva jumalate saadetud haiguse käes.

VIII tahvel: Enkidu sureb 13. päeval. Gilgameš on sõbra kaotamise tõttu murest murtud. Enkidu matused.

IX tahvel: Gilgameš hakkab pelgama, et ka teda võib tabada Enkidu saatus ning otsib viisi surmast pääsemiseks.

X tahvel: Gilgameš läheb kaugele põhjatu mere äärde, kus jumalik kõrtsiemand Siduri soovitab tal surematuse püüdmine järele jätta ning rõõmsat elu elada. Gilgameš ei nõustu ning otsustab küsida surematuse saladust Šurupaki linna kuningalt Utnapištimilt, kes oli selle saavutanud. Tänu Siduri juhatustele ja paadimees Uršanabi abile jõuab Gilgameš kurnatuna üle surmavee Utnapištimi juurde.

XI tahvel: Utnapištim räägib Gilgamešile loo, kuidas jumalad saatsid maa peale veeuputuse. Jumal Ea käskis Utnapištimil ehitada laeva, mida too tegigi ning pääses uputusest ja saavutas surematuse. Utnapištim paneb Gilgameši proovile käskides tal seitse ööd ärkvel olla. Gilgameš uinub. Ka teine katse surematuse veega ebaõnnestub. Gilgameš peseb end selles joomise asemel. Kõigest hoolimata räägib Utnapištim talle surematuse õiest, mis asub sügaval kaevupõhjas. Gilgameš saab selle küll kätte, kuid tagasiteel näppab õie maduuss. Gilgameš on õnnetu, kuid lepib oma surelikkusega. Jõuab tagasi Urukki. Loetletakse üles Gilgameši teod, sest need on need, mis jäävad teda meenutama.

XII tahvel: Ei kuulu otseselt eepose tegevustiku juurde. Lugu räägib sellest, kuidas Gilgamešil õnnestub Enkidu hing allilmast tagasi tuua ning too räägib talle surnud inimeste saatusest. Sellel tahvlil on mõnede uurijate arvates viide Gilgameši ja Enkidu homosekusaalsele suhtele.[1]

Gilgameš ajaloolise isikuna

[muuda | muuda lähteteksti]

Gilgameši elust on teada vähe, kuid ilmselt oli ta Uruki linna valitseja, kes sattus vastuollu Kiši valitseja Akkaga. Kuna Akka isa En-Mebaragesi oli ajalooline isik, kes valitses 27. sajandil eKr, on suhteliselt tõenäoline, et ka Gilgameš ja Akka olid reaalsed ajaloolised isikud. Nendevaheline konflikt on esitatud küllaltki realistlikus lühieeposes "Gilgameš ja Akka", kus Gilgameš oma linna Kiši võimu alt vabastab. Hiljem kujunes Gilgamešist sumerite müütiline kangelane, kes seikles mitmes eeposes ja müüdis.

  1. Amar Annus, Gilgameši eepos, 222 lk. Tallinna Ülikooli Kirjastus 2010.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]