Mine sisu juurde

Geórgios I: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
8. rida: 8. rida:
==Perekond ja lapsepõlv==
==Perekond ja lapsepõlv==
[[File:Christian_IX_of_Denmark_and_family_1862.jpg|pisi|320px|Prints Vilhelm ja tema perekond 1862. aastal: (tagumine rida vasakult paremale) vend [[Frederik VIII|Frederik]], isa [[Christian IX|Christian]] ja Vilhelm; (esimene rida vasakult paremale) õde [[Dagmar]], vend [[Valdemar]], ema [[Louise]], õde [[Printsess Thyra (1880–1945)|Thyra]], õde [[Alexandra (Suurbritannia)|Alexandra]].]]
[[File:Christian_IX_of_Denmark_and_family_1862.jpg|pisi|320px|Prints Vilhelm ja tema perekond 1862. aastal: (tagumine rida vasakult paremale) vend [[Frederik VIII|Frederik]], isa [[Christian IX|Christian]] ja Vilhelm; (esimene rida vasakult paremale) õde [[Dagmar]], vend [[Valdemar]], ema [[Louise]], õde [[Printsess Thyra (1880–1945)|Thyra]], õde [[Alexandra (Suurbritannia)|Alexandra]].]]
Hilisem kuningas sündis Kopenhaagenis Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi printsi [[Christian IX|Christiani]] (hilisem Taani kuningas Christian IX) ja Hessen-Kasseli maakrahvitari [[Louise]] teise pojana. Kuigi tema täisnimi oli prints Christian Vilhelm Ferdinand Adolf Georg, oli ta kuni Kreeka troonile tõusmiseni tuntud kui prints Vilhelm.<ref name="Kiste"/>
Hilisem kuningas sündis Kopenhaagenis Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi printsi [[Christian IX|Christiani]] (hilisem Taani kuningas Christian IX) ja Hessen-Kasseli maakrahvitari [[Louise]] teise pojana. Kuigi tema täisnimi oli prints Christian Vilhelm Ferdinand Adolf Georg, oli ta kuni Kreeka troonile tõusmiseni tuntud kui prints Vilhelm.<ref name="Kiste"/> Prints Vilhelmi isapoolne vana-vana-vana-vanaisa oli Tallinnas surnud ja [[Niguliste kirik]]usse maetud [[Eestimaa kindralkuberner]] ja Holstein-Becki hertsog [[Peter August Friedrich]] (1696–1775).


1852. aastal määrati Vilhelmi isa Christian lastetu Taani kuninga [[Frederik VII]] troonipärijaks ja tema perekonnaliikmeist said Taani printsid ja printsessid. Vilhelmil oli 2 venda ja 3 õde<ref name="Kiste"/>:
1852. aastal määrati Vilhelmi isa Christian lastetu Taani kuninga [[Frederik VII]] troonipärijaks ja tema perekonnaliikmeist said Taani printsid ja printsessid. Vilhelmil oli 2 venda ja 3 õde<ref name="Kiste"/>:
24. rida: 24. rida:
1862. oktoobris kukutati Kreeka troonilt kuningas [[Otto (Kreeka)|Otto]], kes oma päritolult oli [[Baieri kuningriik|Baieri]] prints<ref name="Lidderdale"/>. Kuigi kreeklased eelistasid monarhiat vabariigile, ei soovinud nad uue kuningana näha Otto venda ja määratud troonipärijat [[Luitpold (Baieri regent)|Luitpoldi]]. Osa kreeklasi, kes tahtsid tihedamaid sidemeid tollase mõjukaima suurriigi Suurbritanniaga, soovisid uue kuningana näha [[Alfred (Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog)|prints Alfredi, Edinburghi hertsogit]], kes oli kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]] teine poeg. Suubritannia välisminister [[Lord Palmerston]] uskus, et kreeklaste käitumine on ajendatud soovist kasvatada oma territooriumi<ref name="Kiste2"/>, lootes saada kingituseks Joonia saari, mis olid Briti protektoraat. 1832. aasta [[Londoni konverents]]il oli aga otsustatud, et suurjõudude valitsevad perekonnad ei tohi Kreeka trooni vastu võtta. Pealegi oli plaanile kaljukindlalt vastu kuninganna Victoria. Kreeklased korraldasid siiski rahvahääletuse ja prints Alfred kogus 95% 240 000 häälest<ref name="Clogg"/>, 93 hääletanut soovis vabariiki, 6 soovis kreeklasest kuningat<ref name="Forster"/> ja ainult 1 hääl anti eelmise kuninga Otto toetuseks<ref name="Kiste3"/><ref name="Christmas2"/>.
1862. oktoobris kukutati Kreeka troonilt kuningas [[Otto (Kreeka)|Otto]], kes oma päritolult oli [[Baieri kuningriik|Baieri]] prints<ref name="Lidderdale"/>. Kuigi kreeklased eelistasid monarhiat vabariigile, ei soovinud nad uue kuningana näha Otto venda ja määratud troonipärijat [[Luitpold (Baieri regent)|Luitpoldi]]. Osa kreeklasi, kes tahtsid tihedamaid sidemeid tollase mõjukaima suurriigi Suurbritanniaga, soovisid uue kuningana näha [[Alfred (Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog)|prints Alfredi, Edinburghi hertsogit]], kes oli kuninganna [[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]] teine poeg. Suubritannia välisminister [[Lord Palmerston]] uskus, et kreeklaste käitumine on ajendatud soovist kasvatada oma territooriumi<ref name="Kiste2"/>, lootes saada kingituseks Joonia saari, mis olid Briti protektoraat. 1832. aasta [[Londoni konverents]]il oli aga otsustatud, et suurjõudude valitsevad perekonnad ei tohi Kreeka trooni vastu võtta. Pealegi oli plaanile kaljukindlalt vastu kuninganna Victoria. Kreeklased korraldasid siiski rahvahääletuse ja prints Alfred kogus 95% 240 000 häälest<ref name="Clogg"/>, 93 hääletanut soovis vabariiki, 6 soovis kreeklasest kuningat<ref name="Forster"/> ja ainult 1 hääl anti eelmise kuninga Otto toetuseks<ref name="Kiste3"/><ref name="Christmas2"/>.


Prints Alfredi väljaarvamisega algasid otsingu uue kandidaadi leidmiseks. Prantslased eelistasid [[Aumale'i hertsog]] [[Henri d'Orleans]]'i, Britid käisid välja kuninganna Victoria mehevenna, Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogi [[Ernst II]], samuti Victoria nõo, Leiningeni vürsti [[Ernst Leopold]]i ning Austria ertshertsog [[Maximilian]]i. Lõpuks jõudsid kreeklased ja suurjõud üksmeelele Taani prints Vilhelmi osas, kes oli rahvahääletusel saanud vaid 6 häält. 30. märtsil 1863 valis Kreeka Rahvuskogu ta Geórgios I nime all kuningaks. Huvitaval kombel tõusis ta kuningatroonile enne oma isa, kes sai Taani kuningaks sama aasta 15. novembril.
Prints Alfredi väljaarvamisega algasid otsingu uue kandidaadi leidmiseks. Prantslased eelistasid [[Aumale'i hertsog]] [[Henri d'Orleans]]'i, Britid käisid välja kuninganna Victoria mehevenna, Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogi [[Ernst II]], samuti Victoria nõo, Leiningeni vürsti [[Ernst Leopold]]i ning Austria ertshertsog [[Maximilian]]i. Lõpuks jõudsid kreeklased ja suurjõud üksmeelele Taani prints Vilhelmi osas, kes oli rahvahääletusel saanud vaid 6 häält<ref name="Christmas5"/>. 30. märtsil 1863 valis Kreeka Rahvuskogu ta Geórgios I nime all kuningaks. Huvitaval kombel tõusis ta kuningatroonile enne oma isa, kes sai Taani kuningaks sama aasta 15. novembril<ref name="Kiste8"/>.


Erinevalt Ottost, kes oli valitud kuningaks Rahvuskogu üksmeelse otsusega, mängisid Geórgiose kuningaks saamisel olulisimat rolli välismaised jõud. Samuti ei saanud Geórgios [[Kreeka kuningas|Kreeka kuninga]], vaid hoopis [[hellenite kuningas|hellenite kuninga]] tiitli.
Erinevalt Ottost, kes oli valitud kuningaks Rahvuskogu üksmeelse otsusega, mängisid Geórgiose kuningaks saamisel olulisimat rolli välismaised jõud. Samuti ei saanud Geórgios [[Kreeka kuningas|Kreeka kuninga]], vaid hoopis [[hellenite kuningas|hellenite kuninga]] tiitli<ref name="Woodhouse3"/>.


Tema troonileasumistseremoonia toimus 6. juuni 1863 [[Kopenhaagen]]is ja seal osales ka Kreeka delegatsioon admrial [[Konstantínos Kanáris]]e juhtimisel. [[Frederik VII]] nimetas Geórgiose [[Elevandi ordu]] liikmeks ja üritusel teatati ka, et Britid loobuvad vastse kuninga auks Joonia saartest.
Tema troonileasumistseremoonia toimus 6. juuni 1863 [[Kopenhaagen]]is ja seal osales ka Kreeka delegatsioon admrial [[Konstantínos Kanáris]]e juhtimisel. [[Frederik VII]] nimetas Geórgiose [[Elevandi ordu]] liikmeks<ref name="Christmas6"/> ja üritusel teatati ka, et Britid loobuvad vastse kuninga auks Joonia saartest.


==Valitsemisaja algus==
==Valitsemisaja algusaastad==
[[File:George of Greece 1864.jpg|pisi|Geórgios I 1864. aastal]]
⚫
17-aastane vastne kuningas reisis esmalt [[Sankt-Peterburg]]i, [[London]]isse ja [[Pariis]]i, enne kui suundus Kreeka lipulaeva [[Hellas]]e pardal 22. oktoobril [[Toulon]]ist Kreeka suunas. Ta saabus [[Ateena]]sse 30. oktoobril 1863<ref name="Forster2"/>, olles maabunud eelmisel päeval [[Pireus]]es<ref name="Kiste4"/>. Soovides vältida eelkäija vigu, õppis ta kiiresti selgeks [[kreeka keel]]e<ref name="Kiste5"/>. Uut kuningat nähti sageli eraviisiliselt Ateena tänavatel liikumas, samas kui Otto tegemisi oli saatnud alati uhke pidulikkus<ref name="Kiste6"/>. Geórgios leidis [[Ateena vana kuningapalee|kuningapaleest]] eest korratuse, mis oli Otto kiire pagemise tagajärjel tekkinud ning ta lasi 40-aastast paleed korrastada ja parandada<ref name="Kiste6"/>. Lisaks soovis vastne kuningas vältida muljet, et ta on oma Taani nõunike mõju all, mistõttu ta saatis Taani tagasi oma onu, prints Juliuse. Krahv [[Wilhelm Sponneck]], samuti kuninga nõunik, saavutas ebapopulaarsuse kui pooldas desarmeerimist ja seadis kahtluse alla kaasaegsete kreeklaste põlvnemise antiikkreeklastest<ref name="Christmas3"/>. Ka tema saadeti Taani tagasi<ref name="Christmas3"/>.


⚫
1864. aasta mais alustas Geórgios ringreisi [[Peloponnesose poolsaar]]el, liikudes läbi [[Kórinthos]]e, [[Argos]]e, [[Tripoli (Kreeka)|Tripoli]], [[Sparta]] ja [[Kalamáta]], kus ta asus [[fregatt]] Hellasele ja purjetas mööda rannikut põhja suunas, saadetuna Briti, Prantsuse ja Vene alustest. Hellas jõudis 6. juunil [[Corfu]]le, kus Briti Ülemkomissar Sir [[Henry Storks]] andis Joonia saared pidulikult Kreekale üle.<ref name="Christmas4"/>
⚫
17-aastane vastne kuningas reisis esmalt [[Sankt-Peterburg]]i, [[London]]isse ja [[Pariis]]i, enne kui suundus Kreeka lipulaeva [[Hellas]]e pardal 22. oktoobril [[Toulon]]ist Kreeka suunas. Ta saabus [[Ateena]]sse 30. oktoobril 1863. Soovides vältida eelkäija vigu, õppis ta kiiresti selgeks [[kreeka keel]]e. Uut kuningat nähti sageli eraviisiliselt Ateena tänavatel liikumas, samas kui Otto tegemisi oli saatnud alati uhke pidulikkus. Geórgios leidis kuningapaleest eest korratuse, mis oli Otto kiire pagemise tagajärjel tekkinud. Uus kuningas lasi 40-aastast paleed korrastada ja parandada. Lisaks soovis ta vältida muljet, et ta on oma Taani nõunike mõju all, mistõttu ta saatis Taani tagasi oma onu, prints Juliuse. Krahv [[Wilhelm Sponneck]], samuti kuninga nõunik, saavutas ebapopulaarsuse kui pooldas desarmeerimist ja seadis kahtluse alla kaasaegsete kreeklaste põlvnemise antiikkreeklastest. Ka tema saadeti Taani tagasi.

⚫
1864. aasta mais alustas Georgios ringreisi [[Peloponnesose poolsaar]]el, liikudes läbi [[Kórinthos]]e, [[Argos]]e, [[Tripoli (Kreeka)|Tripoli]], [[Sparta]] ja [[Kalamáta]], kus ta asus [[fregatt]] Hellasele ja purjetas mööda rannikut põhja suunas, saadetuna Briti, Prantsuse ja Vene alustest. Hellas jõudis 6. juunil [[Corfu]]le, kus Briti Ülemkomissar Sir [[Henry Storks]] andis Joonia saared pidulikult Kreekale üle.


Vastne kuningas soovis kokku võtta parlamendis pikaleveninud arutlelud riigi põhiseaduse osas. 19. oktoobril 1864 saatis ta parlamendile kirja, kus ütles, et ta oli Kreeka krooni vastu võtnud teadmises, et uus põhiseadus peagi valmib ja kui see peagi ei juhtu, on tal vabadus rakendada vajalikke meetmeid. Kirja sõnastuses jätab ebaselgeks, kas kuningas pidas silmas Taani naasmist või isiklikult uue põhiseaduse kehtestamist. Kuna kumbagi varianti ei soovitud, jõudis parlament peagi põhiseaduse osas kokkuleppele.
Vastne kuningas soovis kokku võtta parlamendis pikaleveninud arutlelud riigi põhiseaduse osas. 19. oktoobril 1864 saatis ta parlamendile kirja, kus ütles, et ta oli Kreeka krooni vastu võtnud teadmises, et uus põhiseadus peagi valmib ja kui see peagi ei juhtu, on tal vabadus rakendada vajalikke meetmeid. Kirja sõnastuses jätab ebaselgeks, kas kuningas pidas silmas Taani naasmist või isiklikult uue põhiseaduse kehtestamist. Kuna kumbagi varianti ei soovitud, jõudis parlament peagi põhiseaduse osas kokkuleppele.

28. novembril 1864 andis kuningas vande kaitsta uut konstitutsiooni. Värske põhiseaduse alusel moodustati ühekojaline parlament, mille esindajad said otsehääletusel valida kõik täisealised meessoost kodanikud. Riigis kehtestati [[konstitutsiooniline monarhia]]. Poliitiline olukord Kreekas kujunes ebastabiilseks ning ajavahemikus 1864–1910 toimusid riigis 21 üldvalimised ning võimul oli 70 erinevat valitsust<ref name="Woodhouse"/>.

Rahvusvahelistes suhetes hoidis Geórgios tugevaid sidemeid oma õemehe, [[Edward VII|Walesi prints Albertiga]], kellelt ta lootis saada abi [[Osmanite riik|Türgi]] valduses olnud [[Kreeta]] osas. Alates kuningas Otto valitsusajast oli kreeklaste soov ühendada kõik kreeka alad ühtseks riigiks olnud pinnuks silmas Suurbritanniale ja Prantsusmaale, kes [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal olid okupeerinud [[Pireus]]e sadama, et maha suruda Kreeka [[irredentism]]ilminguid<ref name="Woodhouse2"/>. [[Kreeta ülestõus]]u ajal (1866–1869) pöördus Walesi prints Suurbritannia välissekretäri [[Lord Derby]] poole palvega sekkuda Kreeka nimel Kreetal toimuvasse<ref name="Kiste7"/>. Suurriigid siiski otsustasid mitte sekkuda ja Türgi surus ülestõusu maha<ref name="Clogg2"/>.


==Elulugu==
==Elulugu==
61. rida: 65. rida:
*Prints Christophoros ([[1888]]–[[1940]])
*Prints Christophoros ([[1888]]–[[1940]])


==Esivanemad==
{{Sugupuu3
|pealkiri=Geórgios I esivanemad
|nimi=Hellenite kuningas<br>Geórgios<br>(1845–1913)
|isa= Taani kuningas<br>[[Christian IX]]<br>(1818–1906)
|isaisa= Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi hertsog<br>[[Friedrich Wilhelm (Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi hertsog)|Friedrich Wilhelm]]<br>(1785–1831)
|isaisaisa=Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsog<br>[[Friedrich Karl Ludwig]]<br>(1757–1816)
|isaisaisaisa=Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki prints<br>[[Karl Anton August]]<br>(1727–1759)
|isaisaisaema=krahvitar<br>[[Friederike zu Dohna-Schlodien]]<br>(1738–1786)
|isaisaema=krahvitar<br>[[Friederike Amalie von Schlieben]]<br>(1757–1827)
|isaisaemaisa=krahv<br>[[Karl Leopold von Schlieben]]<br>(1723–1788)
|isaisaemaema=krahvitar<br>[[Marie Eleonore von Lehndorff]]
|isaema= Hessen-Kasseli printsess<br>[[Luise Karoline (Hessen-Kasseli printsess)|Luise Karoline]]<br>(1789–1867)
|isaemaisa= Hessen-Kasseli mittevalitsev maakrahv<br>[[Karl (Hessen-Kasseli maakrahv)|Karl]]<br>(1744–1836)
|isaemaisaisa= Hessen-Kasseli maakrahv<br>[[Friedrich II (Hessen-Kasseli maakrahv)|Friedrich II]]<br>(1720–1785)
|isaemaisaema= Suurbritannia printsess<br>[[Mary]]<br>(1723–1772)
|isaemaema= Taani printsess<br>[[Louise (Taani ja Norra printsess)|Louise]]<br>(1750–1831)
|isaemaemaisa= Taani kuningas<br>[[Frederik V]]<br>(1723–1766)
|isaemaemaema= Suurbritannia printsess<br>[[Louise (Taani ja Norra kuninganna)|Louise]]<br>(1724–1751)
|ema= Hessen-Kasseli maakrahvitar<br>[[Louise]]<br>(1817–1898)
|emaisa= Hessen-Kasseli mittevalitsev maakrahv<br>[[Wilhelm (Hessen-Kasseli maakrahv)|Wilhelm]]<br>(1787–1867)
|emaisaisa= Hessen-Kasseli mittevalitsev maakrahv<br>[[Friedrich(Hessen-Kasseli maakrahv)|Friedrich]]<br>(1747–1837)
|emaisaisaisa= Hessen-Kasseli maakrahv<br>[[Friedrich II (Hessen-Kasseli maakrahv)|Friedrich II]]<br>(1720–1785)
|emaisaisaema= Suurbritannia printsess<br>[[Mary (Suurbritannia printsess)|Mary]]<br>(1723–1772)
|emaisaema= Nassau-Usingeni vürstitar<br>[[Karoline Polyxena]]<br>(1762–1823)
|emaisaemaisa= Nassau-Usingeni vürst<br>[[Karl Wilhelm]]<br>(1735–1803)
|emaisaemaema= Leiningen-Dagsburgi krahvitar<br>[[Karoline Felizitas]]<br>(1734–1810)
|emaema= Taani printsess<br>[[Louise Charlotte]]<br>(1789–1864)
|emaemaisa= Taani prints<br>[[Frederik (Taani prints)|Frederik]]<br>(1753–1805)
|emaemaisaisa= Taani kuningas<br>[[Frederik V]]<br>(1723–1766)
|emaemaisaema= Braunschweig-Wolfenbütteli printsess<br>[[Juliane Marie]]<br>(1729–1796)
|emaemaema= Mecklenburg-Schwerini printsess<br>[[Sophie Friederike]]<br>(1789–1864)
|emaemaemaisa= Mecklenburg-Schwerini prints<br>[[Ludwig (Mecklenburg-Schwerin)|Ludwig]]<br>(1725–1778)
|emaemaemaema= Saksi-Coburg-Saalfeldi printsess<br>[[Charlotte Sophie]]<br>(1731–1810)
}}
{{algus}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Otto (Kreeka)|Otto]]|nimi=[[Hellenite kuningas]]|aeg=30. märts 1863 – 18. märts 1913|järgnev=[[Konstantínos I]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Otto (Kreeka)|Otto]]|nimi=[[Hellenite kuningas]]|aeg=30. märts 1863 – 18. märts 1913|järgnev=[[Konstantínos I]]}}
66. rida: 105. rida:


==Kirjandus==
==Kirjandus==
⚫
*[[Walter Christmas]] "King George of Greece". [[McBride, Nast & Company]], [[New York]] 1914
⚫
*[[John Van der Kiste]] "Kings of the Hellenes". [[Sutton Publishing]], [[Stroud]] 1994
*[[Richard Clogg]] "A Short History of Modern Greece". [[Cambridge University Press]], 1979
*[[Richard Clogg]] "A Short History of Modern Greece". [[Cambridge University Press]], 1979
⚫
*[[Walter Christmas]] "King George of Greece". [[McBride, Nast & Company]], [[New York]] 1914
*[[Edward S. Forster]] "A Short History of Modern Greece 1821–1956". [[Methuen and Co.]], [[London]] 1958
*[[Edward S. Forster]] "A Short History of Modern Greece 1821–1956". [[Methuen and Co.]], [[London]] 1958
⚫
*[[John Van der Kiste]] "Kings of the Hellenes". [[Sutton Publishing]], [[Stroud]] 1994
*[[Christopher Montague Woodhouse, viies parun Terrington]] "The Story of Modern Greece". [[Faber and Faber]], [[London]] 1968


== Viited ==
== Viited ==
{{viited|2|allikad=
{{viited|3|allikad=
<ref name="Kiste">Van der Kiste, lk. 6–8</ref>
<ref name="Kiste">Van der Kiste, lk. 6–8</ref>
<ref name="Christmas">Christmas, lk. 45</ref>
<ref name="Christmas">Christmas, lk. 45</ref>
81. rida: 121. rida:
<ref name="Kiste3">Van der Kiste, lk. 5</ref>
<ref name="Kiste3">Van der Kiste, lk. 5</ref>
<ref name="Christmas2">Christmas, lk. 37</ref>
<ref name="Christmas2">Christmas, lk. 37</ref>
<ref name="Forster2">Forster, lk. 18</ref>
<ref name="Kiste4">Van der Kiste, lk. 14–15</ref>
<ref name="Kiste5">Van der Kiste, lk. 18</ref>
<ref name="Kiste6">Van der Kiste, lk. 16–17</ref>
<ref name="Christmas3">Christmas, lk. 73–74</ref>
<ref name="Christmas4">Christmas, lk. 65–66</ref>
<ref name="Woodhouse">Woodhouse, lk. 87</ref>
<ref name="Woodhouse2">Woodhouse, lk. 167</ref>
<ref name="Kiste7">Van der Kiste, lk. 23</ref>
<ref name="Clogg2">Clogg, lk. 87</ref>
<ref name="Christmas5">Christmas, lk. 39–41</ref>
<ref name="Kiste8">Van der Kiste, lk. 6–11</ref>
<ref name="Woodhouse3">Woodhouse, lk. 170</ref>
<ref name="Christmas6">Christmas, lk. 54</ref>
}}
}}


Redaktsioon: 8. november 2014, kell 17:17

Kuningas Geórgios I Kreeka mereväe admiralivormis.

Geórgios I (sünninimega Christian Vilhelm Ferdinand Adolf Georg; 24. detsember 1845 Kopenhaagen – 18. märts 1913 Thessaloníki) oli hellenite kuningas (Kreeka kuningas) 1863–1913.

Hilisem kuningas Geórgios sündis Kopenhaagenis Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi printsina (1852. aastast Taani prints) ning teda näis ees ootamas karjäär Taani mereväes. 1863. aastal, pärast ebapopulaarse kuninga Otto kukutamist, valis Kreeka Rahvuskogu 17-aastase Taani printsi riigi uueks kuningaks. Teda soovitasid kuningaks ja tema valimist toetasid tollased Euroopa suurjõud: Suurbritannia, Prantsuse keisririik ja Venemaa keisririik. Ta abiellus Vene suurvürstinna Olgaga ning tema õemehed olid kuningas Edward VII ja keiser Aleksander III.

Geórgiose pea 50-aastast valitsemisaega, mis kujunes pikimaks kaasaegse Kreeka ajaloos, iseloomustab riigi territooriumi laienemine ja mitmed sõjalised konfliktid naabritega. Kuningas Geórgios I mõrvati Thessaloníkis Esimese Balkani sõja ajal, pärast seda kui Kreeka väed olid okupeerinud Makedoonia. Võrreldes Geórgiose pika ametisolekuga jäid tema järeltulijate valitsemisajad lühikesteks ja ebakindlaiks.

Perekond ja lapsepõlv

Prints Vilhelm ja tema perekond 1862. aastal: (tagumine rida vasakult paremale) vend Frederik, isa Christian ja Vilhelm; (esimene rida vasakult paremale) õde Dagmar, vend Valdemar, ema Louise, õde Thyra, õde Alexandra.

Hilisem kuningas sündis Kopenhaagenis Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi printsi Christiani (hilisem Taani kuningas Christian IX) ja Hessen-Kasseli maakrahvitari Louise teise pojana. Kuigi tema täisnimi oli prints Christian Vilhelm Ferdinand Adolf Georg, oli ta kuni Kreeka troonile tõusmiseni tuntud kui prints Vilhelm.[1] Prints Vilhelmi isapoolne vana-vana-vana-vanaisa oli Tallinnas surnud ja Niguliste kirikusse maetud Eestimaa kindralkuberner ja Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrich (1696–1775).

1852. aastal määrati Vilhelmi isa Christian lastetu Taani kuninga Frederik VII troonipärijaks ja tema perekonnaliikmeist said Taani printsid ja printsessid. Vilhelmil oli 2 venda ja 3 õde[1]:

Prints Vilhelmi emakeel oli taani keel ning teiseks keeleks oli inglise keel. Ta õppis ka prantsuse ning saksa keelt[1]. Ta alustas karjääri Taani mereväes ning koos venna Frederikuga võeti ta mereväekadetina teenistusse. Frederiki kirjeldati kui "vaikset ja erakordselt hästi käituvat", siis Vilhelm olevat olnud "elav ja ulakusi täis"[2].

Tõus Hellenite kuningaks

1862. oktoobris kukutati Kreeka troonilt kuningas Otto, kes oma päritolult oli Baieri prints[3]. Kuigi kreeklased eelistasid monarhiat vabariigile, ei soovinud nad uue kuningana näha Otto venda ja määratud troonipärijat Luitpoldi. Osa kreeklasi, kes tahtsid tihedamaid sidemeid tollase mõjukaima suurriigi Suurbritanniaga, soovisid uue kuningana näha prints Alfredi, Edinburghi hertsogit, kes oli kuninganna Victoria teine poeg. Suubritannia välisminister Lord Palmerston uskus, et kreeklaste käitumine on ajendatud soovist kasvatada oma territooriumi[4], lootes saada kingituseks Joonia saari, mis olid Briti protektoraat. 1832. aasta Londoni konverentsil oli aga otsustatud, et suurjõudude valitsevad perekonnad ei tohi Kreeka trooni vastu võtta. Pealegi oli plaanile kaljukindlalt vastu kuninganna Victoria. Kreeklased korraldasid siiski rahvahääletuse ja prints Alfred kogus 95% 240 000 häälest[5], 93 hääletanut soovis vabariiki, 6 soovis kreeklasest kuningat[6] ja ainult 1 hääl anti eelmise kuninga Otto toetuseks[7][8].

Prints Alfredi väljaarvamisega algasid otsingu uue kandidaadi leidmiseks. Prantslased eelistasid Aumale'i hertsog Henri d'Orleans'i, Britid käisid välja kuninganna Victoria mehevenna, Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogi Ernst II, samuti Victoria nõo, Leiningeni vürsti Ernst Leopoldi ning Austria ertshertsog Maximiliani. Lõpuks jõudsid kreeklased ja suurjõud üksmeelele Taani prints Vilhelmi osas, kes oli rahvahääletusel saanud vaid 6 häält[9]. 30. märtsil 1863 valis Kreeka Rahvuskogu ta Geórgios I nime all kuningaks. Huvitaval kombel tõusis ta kuningatroonile enne oma isa, kes sai Taani kuningaks sama aasta 15. novembril[10].

Erinevalt Ottost, kes oli valitud kuningaks Rahvuskogu üksmeelse otsusega, mängisid Geórgiose kuningaks saamisel olulisimat rolli välismaised jõud. Samuti ei saanud Geórgios Kreeka kuninga, vaid hoopis hellenite kuninga tiitli[11].

Tema troonileasumistseremoonia toimus 6. juuni 1863 Kopenhaagenis ja seal osales ka Kreeka delegatsioon admrial Konstantínos Kanárise juhtimisel. Frederik VII nimetas Geórgiose Elevandi ordu liikmeks[12] ja üritusel teatati ka, et Britid loobuvad vastse kuninga auks Joonia saartest.

Valitsemisaja algusaastad

Geórgios I 1864. aastal

17-aastane vastne kuningas reisis esmalt Sankt-Peterburgi, Londonisse ja Pariisi, enne kui suundus Kreeka lipulaeva Hellase pardal 22. oktoobril Toulonist Kreeka suunas. Ta saabus Ateenasse 30. oktoobril 1863[13], olles maabunud eelmisel päeval Pireuses[14]. Soovides vältida eelkäija vigu, õppis ta kiiresti selgeks kreeka keele[15]. Uut kuningat nähti sageli eraviisiliselt Ateena tänavatel liikumas, samas kui Otto tegemisi oli saatnud alati uhke pidulikkus[16]. Geórgios leidis kuningapaleest eest korratuse, mis oli Otto kiire pagemise tagajärjel tekkinud ning ta lasi 40-aastast paleed korrastada ja parandada[16]. Lisaks soovis vastne kuningas vältida muljet, et ta on oma Taani nõunike mõju all, mistõttu ta saatis Taani tagasi oma onu, prints Juliuse. Krahv Wilhelm Sponneck, samuti kuninga nõunik, saavutas ebapopulaarsuse kui pooldas desarmeerimist ja seadis kahtluse alla kaasaegsete kreeklaste põlvnemise antiikkreeklastest[17]. Ka tema saadeti Taani tagasi[17].

1864. aasta mais alustas Geórgios ringreisi Peloponnesose poolsaarel, liikudes läbi Kórinthose, Argose, Tripoli, Sparta ja Kalamáta, kus ta asus fregatt Hellasele ja purjetas mööda rannikut põhja suunas, saadetuna Briti, Prantsuse ja Vene alustest. Hellas jõudis 6. juunil Corfule, kus Briti Ülemkomissar Sir Henry Storks andis Joonia saared pidulikult Kreekale üle.[18]

Vastne kuningas soovis kokku võtta parlamendis pikaleveninud arutlelud riigi põhiseaduse osas. 19. oktoobril 1864 saatis ta parlamendile kirja, kus ütles, et ta oli Kreeka krooni vastu võtnud teadmises, et uus põhiseadus peagi valmib ja kui see peagi ei juhtu, on tal vabadus rakendada vajalikke meetmeid. Kirja sõnastuses jätab ebaselgeks, kas kuningas pidas silmas Taani naasmist või isiklikult uue põhiseaduse kehtestamist. Kuna kumbagi varianti ei soovitud, jõudis parlament peagi põhiseaduse osas kokkuleppele.

28. novembril 1864 andis kuningas vande kaitsta uut konstitutsiooni. Värske põhiseaduse alusel moodustati ühekojaline parlament, mille esindajad said otsehääletusel valida kõik täisealised meessoost kodanikud. Riigis kehtestati konstitutsiooniline monarhia. Poliitiline olukord Kreekas kujunes ebastabiilseks ning ajavahemikus 1864–1910 toimusid riigis 21 üldvalimised ning võimul oli 70 erinevat valitsust[19].

Rahvusvahelistes suhetes hoidis Geórgios tugevaid sidemeid oma õemehe, Walesi prints Albertiga, kellelt ta lootis saada abi Türgi valduses olnud Kreeta osas. Alates kuningas Otto valitsusajast oli kreeklaste soov ühendada kõik kreeka alad ühtseks riigiks olnud pinnuks silmas Suurbritanniale ja Prantsusmaale, kes Krimmi sõja ajal olid okupeerinud Pireuse sadama, et maha suruda Kreeka irredentismilminguid[20]. Kreeta ülestõusu ajal (1866–1869) pöördus Walesi prints Suurbritannia välissekretäri Lord Derby poole palvega sekkuda Kreeka nimel Kreetal toimuvasse[21]. Suurriigid siiski otsustasid mitte sekkuda ja Türgi surus ülestõusu maha[22].

Elulugu

Geórgios õppis kiiresti ära kreeka keele. Reisi ajal Venemaale õde vaatama kohtus ta suurvürstinna Olga Konstantinovnaga, kes oli temast 6 aastat noorem. Nad armusid ja abiellusid 1867, kui pruut oli 16-aastane. Neil oli 8 last, kellest 7 said täiskasvanuks. Oma naisega rääkis ta harilikult saksa keelt, oma lastega inglise keelt.

Geórgios ja kogu kuningapere tegi väga palju ära esimeste kaasaegsete olümpiamängude, 1896. aasta suveolümpiamängude korraldamiseks. Ta avas olümpiamängud [23], osales paljudel võistlustel pealtvaatajana [24] ja autasustas kõiki medalivõitjaid [25]. Tema vanim poeg, kroonprints Konstantínos I oli mängude korralduskomitee esimees ja Kreeka Olümpiakomitee esimene president [26]. Ka teised kuningapere liikmed vaatasid paljusid võistlusi pealt ja näiteks kuninganna Olga avas mängude laskmisvõistlused, tulistades väikeste lillevanikutega kaunistatud püstolist [24].

Ka välispoliitika kulges Geórgiosele õnnelikult: tema ajal liidendas Kreeka Tessaalia ja Epeirose ning ka 1895 puhkenud Kreeta ülestõus lõppes 1898 türklaste minemaajamisega. Samuti võitis Kreeka mõlemad Balkani sõjad.

Kreeka majanduspoliitika kulges seevastu õnnetult. Kreeka riik läks pankrotti ja tema rahandus anti rahvusvahelise komisjoni kontrolli alla [27].

Geórgiose laskis maha hullumeelne Alexandros Schinas.

Perekond

Ta abiellus Vene päritolu kuninganna Olgaga ja neil oli kaheksa last:

Esivanemad

Geórgios I esivanemad
Hellenite kuningas
Geórgios
(1845–1913) 		Taani kuningas
Christian IX
(1818–1906) 		Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi hertsog
Friedrich Wilhelm
(1785–1831) 		Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsog
Friedrich Karl Ludwig
(1757–1816) 		Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki prints
Karl Anton August
(1727–1759)
krahvitar
Friederike zu Dohna-Schlodien
(1738–1786)
krahvitar
Friederike Amalie von Schlieben
(1757–1827) 		krahv
Karl Leopold von Schlieben
(1723–1788)
krahvitar
Marie Eleonore von Lehndorff
Hessen-Kasseli printsess
Luise Karoline
(1789–1867) 		Hessen-Kasseli mittevalitsev maakrahv
Karl
(1744–1836) 		Hessen-Kasseli maakrahv
Friedrich II
(1720–1785)
Suurbritannia printsess
Mary
(1723–1772)
Taani printsess
Louise
(1750–1831) 		Taani kuningas
Frederik V
(1723–1766)
Suurbritannia printsess
Louise
(1724–1751)
Hessen-Kasseli maakrahvitar
Louise
(1817–1898) 		Hessen-Kasseli mittevalitsev maakrahv
Wilhelm
(1787–1867) 		Hessen-Kasseli mittevalitsev maakrahv
Friedrich
(1747–1837) 		Hessen-Kasseli maakrahv
Friedrich II
(1720–1785)
Suurbritannia printsess
Mary
(1723–1772)
Nassau-Usingeni vürstitar
Karoline Polyxena
(1762–1823) 		Nassau-Usingeni vürst
Karl Wilhelm
(1735–1803)
Leiningen-Dagsburgi krahvitar
Karoline Felizitas
(1734–1810)
Taani printsess
Louise Charlotte
(1789–1864) 		Taani prints
Frederik
(1753–1805) 		Taani kuningas
Frederik V
(1723–1766)
Braunschweig-Wolfenbütteli printsess
Juliane Marie
(1729–1796)
Mecklenburg-Schwerini printsess
Sophie Friederike
(1789–1864) 		Mecklenburg-Schwerini prints
Ludwig
(1725–1778)
Saksi-Coburg-Saalfeldi printsess
Charlotte Sophie
(1731–1810)
Eelnev
Otto 		Hellenite kuningas
30. märts 1863 – 18. märts 1913 		Järgnev
Konstantínos I

Kirjandus

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Van der Kiste, lk. 6–8
  2. ↑ Christmas, lk. 45
  3. ↑ A. H. Lidderdale (toimetaja ja tõlkija) "Makriyannis: The Memoirs of General Makriyannis 1797–1864". Oxford University Press 1964, lk. 212
  4. ↑ Van der Kiste, lk. 4
  5. ↑ Clogg, lk. 82
  6. ↑ Forster, lk. 17
  7. ↑ Van der Kiste, lk. 5
  8. ↑ Christmas, lk. 37
  9. ↑ Christmas, lk. 39–41
  10. ↑ Van der Kiste, lk. 6–11
  11. ↑ Woodhouse, lk. 170
  12. ↑ Christmas, lk. 54
  13. ↑ Forster, lk. 18
  14. ↑ Van der Kiste, lk. 14–15
  15. ↑ Van der Kiste, lk. 18
  16. ↑ 16,0 16,1 Van der Kiste, lk. 16–17
  17. ↑ 17,0 17,1 Christmas, lk. 73–74
  18. ↑ Christmas, lk. 65–66
  19. ↑ Woodhouse, lk. 87
  20. ↑ Woodhouse, lk. 167
  21. ↑ Van der Kiste, lk. 23
  22. ↑ Clogg, lk. 87
  23. ↑ Tiit Kuningas, Kalle Voolaid. "I olümpiamängud: Ateena 1896". Inreko Press, Tallinn 1997, lk. 103
  24. ↑ 24,0 24,1 "I olümpiamängud: Ateena 1896", lk. 100
  25. ↑ "I olümpiamängud: Ateena 1896", lk. 141
  26. ↑ "I olümpiamängud: Ateena 1896", lk. 82
  27. ↑ "I olümpiamängud: Ateena 1896", lk. 152

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Geórgios_I&oldid=4043377"