Hoovus
See artikkel räägib merevee liikumisest; ansambli kohta vaata artiklit Hoovus (ansambel)
Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Enamasti seostatakse hoovuseid ookeanide ja meredega, kuid neid esineb ka suuremates järvedes[1].
Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõrvelekaldele n-ö "otsesuunast" – põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule.
Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef.
Hoovuste liigid
Merehoovuseid võib jagada erinevaid aspekte arvesse võttes.
- Ajalise pikkuse järgi
- Tekketegurite alusel
- loodete hoovused
- murdlainehoovused (saksa Brandungsrückstrom)
- gravitatsioonihoovused
- kompensatsiooni- ehk äravooluhoovused
- triivhoovused tuulte mõjul
- Temperatuuri ja soolsuse järgi
- soojad hoovused (soojad hoovused)
- külmad hoovused
- soolased hoovused
- väikese soolsusega hoovused (saksa salzarme Strömungen)
- Asukoha järgi
Hoovuste jagamine ühte tegurit arvestades on väga lihtsustatud, sest tavaliselt reaalselt kujuneb mingi hoovus mitme teguri koosmõjul.
Vaata ka
Viited
- ↑ Keskkonnasõnaraamat 2004 [1] (vaadatud 13.02.2012)