Herman Wrangel
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Herman Hansson Wrangel (ka Hermann von Wrangell noorem[1]; 29. juuni 1587 Liivimaa – 11. detsember 1643 Riia) oli baltisaksa päritoluga Rootsi väejuht ja riigitegelane. Lärjeholmi, Svinsundi, Skoklosteri, Põltsamaa ja Boglösa härra.[2]
Elulugu
Hermann Wrangel sündis Elistvere (Ellistfer), Patsu (Patz), Valkla (Wallküll), Rannamõisa (Strandhof) ja Alu (Allo) mõisniku Hans von Wrangeli (surn. 1593) ja Ingliste mõisast pärit Barbara von Anrepi (surnud 1628) pojana, osales Rootsi sõjaväe koosseisus Koknese lahingus 1607. aastal, kus ohvitserina langes vene vägedele vangi, pärast vabanemist osales Rootsi vägede koosseisus 1612. aastal Jaanilinna linnuse piiramisel ja vallutamisel, ning temast sai Jaanilinna komandant. Pärast sõjategevust Liivimaal osales Karl XI juhitavas Rootsi vägede sõjategevuses Taani vägede vastu, kus sattus samuti vangi. 9. märtsil 1616 määrati ta Kalmari lossiülemaks ja 28. novembril ka lossilääni asehalduriks ja 24. jaanuaril 1619 Älvsborgi lääni asehalduriks. 12. juulil 1621 ülendati ta feldmarssaliks, määrati 16. aprillil 1623 teistkordselt Kalmari asehalduriks, sai samas ka kõigi Smålandi väeüksuste ülemaks ja määrati 1625 Jönköpingi lossi asehalduriks. Seejärel sõdis Poola vägede vastu Liivimaal ja Preisimaal, määrati 1627 kuberneriametisse Elblągi ja pärast edukat sõjategevust sundis poolat 1629. aastal paluma vaherahu. Herman Wrangel osales ka kuningas Gustav II Adolfi Kolmekümneaastase sõja sõjaretkes Saksamaale, temast sai 1630. aastal riiginõunik ja 1632 Preisimaa kuberner, ning oli komissariks 1635. aasta Poolaga rahulepingu sõlmimisel Sztumska Wieśis (saksa Stuhmsdorf) ja tegutses edukalt austerlaste vägede vastu Pommerimaal. 22. augustist 1643 kuni surmani Liivimaa kubermangu kindralkuberner.[2]
Poola-Rootsi sõja ajal läänistati talle 1611. aastal Mälareni järve ääres Stockholmi ja Uppsala vahel asuv Skokloster, 1623. aastal sai temast Põltsamaa lossi ja mõisa omanik ja 1641 ka Prangli ("Alt"-Wrangelshof) ja Otepää ("Alt"-Odenpäh) omanik.
Herman Wrangel on maetud Skoklosteri kirikusse Uppsala lähedal.[3]
Perekond
Esmalt abiellus Wrangel 1612. aastal Lerjeholmi vabapreili Margareta Gripiga (1586–1624), kes oli Haapsalu asehalduri vabahärra Mauritz Birgersson Gripi (1547–1591) ja krahvinna Edla Stensdotter Lewenkopfi (1552–1586) tütar. Abielust sündisid:
- Carl Gustaf Wrangel (1613–1676), Rootsi feldmarssal, krahv Wrangel af Salmis[4]
- Johan Mauritz Wrangel (1616–1665), Rootsi kindralmajor, vabahärra Wrangel af Lindeberg[5]
Teist korda abiellus ta Katharina Gyllenstjernaga, kes oli Nynäse ja Åråse pärishärra, Svea õuekohtu assessori Karl Eriksson Gyllenstierna (1575–1621) ja Limmaredist pärit Anna Ribbingi (1576–1628) tütar, Erik Karlsson Gyllenstierna õde. Abielust sündis:
- Adolf Hermann Wrangel (1628–1656), vabahärra Wrangel af Lindeberg, rittmeistri Robert von Roseni tütre Elisabeth von Roseni abikaasa.
Kolmandat korda abiellus Herman Wrangel 1636. aastal krahvinna Nassau-Siegeni krahvinna Amalia Magdalenaga (1613–1669), kes oli Nassau-Siegeni krahvi Johann VII tütar. Abielust sündisid Wrangel af Lindebergi liini liikmed:
- Maria Christine Wrangel (1637–1691), kindralleitnandi Kurt Christoph von Königsmarcki (1634–1673) abikaasa, Poola kuninga August II armukese Maria Aurora von Königsmarcki ema.
- Henrik Vilhelm Wrangel (1638–1643)
- Johan Fredrik Wrangel (1640–1662)
- Wolmar Wrangel (1641–1675), Rootsi kindralleitnant, Vana-Prangli ja Vana-Otepää mõisnik, Gustav II Adolfi pojatütre Kristina af Vasaborgi (1644–1689) abikaasa.
- Margareta Barbara Wrangel (sünd. 1642)
- Elisabet Dorotea Wrangel (sünd. 1644), Liivimaa maanõuniku ja vabahärra Otto von Scheidingi abikaasa.
Sugupuu
| Herman Wrangell (1587–1643) |
Hans von Wrangell (suri 1593) |
Hermann von Wrangell vanem | Hans von Wrangell (suri 1541) (Kudenorm, Elistvere) |
| Magdalena von Üxküll (Lagedi, Rabivere) | |||
| Adelheid von Üxküll | Johann von Üxküll (suri 1535) (Riisipere) | ||
| Dorothea Mecks (suri 1548) (Poll, Rabivere) | |||
| Barbara Anrep (suri 1628) |
Hermann Anrep (Ingliste) hukkus Koluvere lahingus (1573) |
Johann Anrep (Sooru ja Hummuli) | |
| [ Wilmot Schwarzhof ] | |||
| Margaretha von Rosen | Reinhold (Hinric) von Rosen (Augstroze) | ||
| Agnes von Dönhof (Alu pärijanna) |
Viited
- ↑ Henry von Baensch: Geschichte der Familie von Wrangel vom Jahre Zwölfhundertfünfzig bis auf die Gegenwart. Nach Urkunden und Tagebuchern bearbeitet. Hälfte 1., Elibron Classics: Adamant Media Corporation, ISBN 142124750X lk 184
- ↑ 2,0 2,1 Anders Anton von Stiernman: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 1, Stockholm 1835 lk.315-316
- ↑ Georg Gezelius: Försök til et biographiskt Lexicon Öfver Namnkunnige och Lärde svenske män. D. 3, S-Ö., 1780, lk.423-424
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 12–13".
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 94".
- ↑ Wrangellid raamatus: "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Görlitz, 1930, lk.570
Kirjandus
Falck, Ericus Johannis (1642). Templum Domini sacrum Hermannicum. Herrans Helgha Tempel Hermans Kyrkia. Thet är: Een Christeligh Inaugurations Predican, uthi den långe-förfallene, och igen aff ... Feltmarskalken, H. Herman Wrangel restaurerade och renoverade Hermans Kyrkian i Allentack. Dorpat: . {{cite book}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |year= (juhend); tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend) Andmed ESTERis
Välislingid
- Eesti Ajalooarhiiv: Herman Wrangeli korralduse plakat, 18. september 1643
- Lühibiograafia Nordisk familjebokis (rootsi k.)
- Lühibiograafia Svenskt biografiskt handlexikonis (rootsi k.)
- Skoklosteri lossi omanikest
| Eelnev Vabahärra Bengt Oxenstierna |
Liivimaa kindralkuberner 1643–1644 |
Järgnev Vabahärra Erik Ryning |