Moskva tsaaririik
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2008) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| |||||
 Moskoovia, 1600 | |||||
| Keel | vene keel | ||||
| Pealinn | Moskva | ||||
| Riigipea | tsaar | ||||
| Pindala | umbes 2 800 000 km² 1533 | ||||
| Rahvaarv | ? | ||||
| Iseseisvus | 1547 | ||||
| Rahaühik | rubla | ||||
Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV kroonimisest tsaariks 1547 kuni Peeter I kroonimiseni keisriks 1721.
1480. aastal vabanes Moskva Suurvürstiriik lagunemahakanud mongoli-tatari Kuldhordi sõltuvusest. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid, koostati feodaalõiguste koodeksid (1497. ja 1550. aasta sudebnik).
Aastatel 1610–1613 oli pärast Rjurikute dünastia esindajate lõppu Venemaa pärilusssõda ehk suur segadusteaeg, mil Venemaa tsaaririigi troonile pretendeerisid Moskva päritolu väärikamate bojaariperekondade esindajad, Romanovite dünastia, Rzeczpospolita ning Rootsi kuningasoo esindajad[1].
Pärast Romanovite dünastia esindaja – tsaar Mihhail I võimuletõusu algas Venemaal 304 aastat kestnud suhteliselt stabiilne Romanovite dünastia valitsusaeg. Võiduka Põhjasõja järel nimetati tsaar Peeter I keisriks ja Moskva ehk Venemaa tsaaririik, Venemaa keisririigiks.
Moskva tsaaririigi tsaarid
Pikemalt artiklis Moskva tsaar, Romanovid
- Ivan IV Julm (1547–1584)
- Semjon Bekbulatovitš (1574–1576) – valetsaar, kelle pani troonile Ivan IV
- Fjodor I (1584–1598) – viimane Rjurikovitš
- Boriss Godunov (1598–1605)
- Fjodor II (1605)
- Vale-Dmitri I (1605–1606)
- Vassili IV (1606–1610)
- Władysław IV Waza (1610–1613)
- Mihhail I (1613–1645) – esimene Romanov
- Aleksei I (1645–1676)
- Fjodor III (1676–1682)
- Ivan V (1682–1696) – koos Peeter I-ga
- Peeter I (1682–1721) – kuni 1696 koos Ivan V-ga
Välispoliitika
15. sajandil hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, allutades komid, karjalased ja osaliselt marid, 16. sajandil handid ja mansid.
16. sajandi keskel lõppesid Moskva suurvürstiriigile edukalt 15. sajandil alanud sõjad Kuldhordi järglasriikide Kaasani (1552) ja Astrahani khaaniriigiga (1556), kuid säilis vastasseis Osmanite riigi vasallriigi Krimmi khaaniriigiga. Ivan IV Julma, Moskva tsaar (1547–1584) valitsusajal 1552. aastal liidendati Kaasani ja 1556 Astrahani khaaniriik ning ühtlasi neile allunud rahvaste (marid, mordvalased, tšuvašid, osaliselt baškiirid, tatarlased ja udmurdid) asuala.
Lõunasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid sõdu Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud islamiusku khaaniriikidega (Astrahani, Krimmi, Kaasani khaaniriik), Astrahani khaaniriigi vallutamise järel 1556. aastal saavutas tsaar Boriss Godunov 1587/1589. aastal õigeuskliku Kahhethi kuningriigi kuninga Aleksandre II-ga ajutise liidulepingu, kuid Gruusia piirkond hõivati uuesti Pärsia šahhi ‘Abbās I Suur poolt ja liideti Pärsia riigiga.
16. sajandi keskel hakkas Moskva tsaaririik arendama majandussidemeid Inglismaaga, tsaaririigi aladel anti kaubandusprivileege Inglismaa kaupmeestele, kes konkureerisid väliskaubanduses Hollandiga. 1555. aastal asutatud Inglise Moskoovia Kompaniil oli 1698. aastani monopol Inglise ja Moskoovia kaubavahetuses. Inglise kaupmeeste eesmärk oli saada otsetee läbi Venemaa kaubanduseks Osmanite võimu all oleva Pärsiaga. Kaubakompanii laevad kasutasid Läänemere vältimiseks seilamist ümber Skandinaavia Valgesse merre suubuva Põhja-Dvina suudme (tulevase Arhangelski linna) sadamat. Kauplemine Inglismaa ja Hollandi kaupmeestega algas 16. sajandi keskel, kui Richard Chancellor avastas meretee ümber Koola poolsaare Arhangelskisse. Paarsada aastat oli Arhangelsk Venemaa ainuke meresadam. Põhiline kaubandus toimus Hollandi ja Inglismaaga, kuid navigatsioonihooaeg kestis ainult neli kuud, Valge meri oli kaua jääs. Esialgu kandis asula nime Novõje Holmogorõ.
16. sajandi teisel poolel pidas Moskva tsaaririik Vene-Liivi sõda Vana-Liivimaal (1558–1561) ning vallutas 1558. aastal Narva, mis oli aastatel 1558–1581 Vene tsaaririigi võimu all ning järgmisel aastakümnel kujunes Narva Vene riigi ainukeseks väliskaubandussadamaks.
Aastatel 1570–1595 sõdis Moskva tsaaririik Rootsi kuningriigigaLiivi sõjas, Kahekümneviieaastases sõjas ning Rzeczpospolitaga, (1562–1582) Vene-Poola sõjas. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, 1579. aasta sõjaretkes vallutasid Stefan Batory väed Polotski, 1580. aastal vallutasid nad Velikije Luki, Veliži ja Neveli, kuid ei suutnud vallutada 1581. aastal Pihkvat. 1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Rzeczpospolitaga Jam-Zapolski vaherahu, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna) ja Valgevene, Polotski alad jäid Rzeczpospolitale.
16. sajandil tunnustasid Moskva ülemvõimu ka kabardiinid ja tšerkessid. Riigi laienemisega kaasnes vene kolonisatsioon Volgamaale ja Siberisse. 1598. aastal ühendati ka Siberi khaaniriigi põhiosa (Lääne-Siber) ning 17. sajandil peaaegu kogu Siber.
17. sajandi alguses toimunud uuel sõjakäigul Põhja-Kaukaasiasse, said vene väed Dagestani piirkonnas kumõkkidelt ja Osmanite vägedelt 1605. aastal lüüa. Venemaa laienemine Kaukaasia suunal peatati ligi sajandiks ja see toimus lõplikult alles Kaukaasia sõdade tulemusel 19. sajandil.
17. sajandi alguses aga segaduste ajal 1609–1618 aastate Vene-Poola sõjas Rzeczpospolitaga kaotas Moskva tsaaririik Smolenski vojevoodkonna, mis jäi Rzeczpospolita koosseisu Deulino vaherahuga (1618).
Ingeri sõjas (1610–1617) Rootsi kuningriigiga kaotas tsaaririik Ingeri, sõja lõpetanud Stolbovo rahuga läks piirkond koos Ingerimaal kindluste Ivangorodi, Jami, Koporje, Nöteborg ja Kexholmiga Rootsile ning jäi aastateks 1617–1721 Rootsi krooni valdusesse.
Vene-Poola sõjas 1632–1634 püüdis Moskva tsaar Mihhail I Fjodorovitš vallutada Smolenski piirkonda, sõja lõpetanud Poljanovka rahulepinguga Poola kuningas Władysław IV Waza loobus kõigist Segaduste aegsetest nõuetest Moskva tsaaririigi troonile, kuid territooriumid mille nimel Moskva tsaaririik sõda alustas, jäid aga Rzeczpospolita valdusse.
Rzeczpospolita Ukraina osas 1648. aastal alanud Bogdan Hmelnõtskõi ülestõusu järel autonoomia saavutamiseks Ukrainale Poolast, sekkus Venemaa tsaar kasakate poolel sõtta ning 1654. aastal pärast nelja-aastast iseseisvat võitlust oli Ukraina kasakad sunnitud pöörduma abi saamiseks Moskva tsaari poole, kelle abi eest võitluses nõustus Ukraina 1654. aastal Perejaslavi raadal andma Moskva tsaaririigi protektoraadi alla. 8. jaanuaril 1654 otsustas Perejaslavi raada, mida juhtis hetman Bogdan Hmelnõtskõi, et edaspidi ei allu kasakad Poola kuningale, vaid Moskva tsaarile.
Vene-Poola 1654–1667 sõja tulemusel 1667. aastal sõlmitud Andrussovo rahulepinguga liideti Dnepri jõest idapool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga, Vasakkalda-Ukraina kuulus Venemaale ja Paremkalda-Ukraina Poolale, piirijõeks oli aga Ukrainat poolitav Dnepri jõgi. Moskva tsaaririik laienes lääne poole, väljaspoole venelastega asustatud territooriumi. 1686. aastal sõlmisid Rzeczpospolita ja Venemaa tsaaririik, Igavese rahu lepingu, millega anti Venemaa võimu alla Smolensk ja osa Ukrainat koos Kiieviga, mis oli 1667. aastal sõlmitud Andrussovo rahulepingu põlistamine.
Aastatel 1656–1658 sõdis Moskva tsaaririik Rootsi kuningriigigaga väljapääsu pärast Läänemerele, kuid ei saavutanud eesmärki, sõja lõpetas (Kärde rahu 1661). Peeter I tegi Aasovi sõjakäikude käigus 1695. aastal katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal.Peeter I tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele, Esimene Aasovi sõjakäik 1695 ebaõnnestus.
18. sajandi alguses Venemaa tsaar Peeter I jätkas sõdu Osmanite riigiga ja majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mõjul sekkus Euroopas Rzeczpospolita–Rootsi kuningriigi-Taani kuningriigi vahelisse sõtta. Põhjasõja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist tähtsust omava rannikuala Läänemere ääres ja sõnaõiguse suures Euroopa poliitikas.
Sisepoliitika
Tsaar Ivan IV Julm (1547–1584) valitsusaja alguses (1540.–1550. aastad) koondus tema ümber nn Valitud Raada, mis oli suurvürsti juures nõuandev organ, arutades riigireformide, välispoliitika küsimusi ja juhtis nende elluviimist. Tsaari ja Valitud Raada tegevus oli suunatud tsaarivõimu ja keskvalitsuse tugevdamisele, toetudes ja edendades senise bojaaride ja pärusaadlike asemel teenisaadlikke. Valitsus Raadaga viis tsaar Ivan IV läbi uuendusi kesk- ja kohalikus valitsemiskorralduses ja kohtupidamises (koostati kodifitseeritud Sudebnik 1550), viidi läbi sõjaväereform (moodustati streletsiväeosad ja kaotati kohajärgussüsteem sõjaväejuhtimises). Valitud Raada kaotas oma mõju riigivalitsemisele 1560. aastal ja selle liikmed sattusid tsaari repressioonide ohvriks. Ivan IV Julm (1547–1584) surus opritšnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. Ivan IV ajal liideti Moskva suurvürstiriigiga viimane iseseisev Venemaa vürstiriik Rjazani vürstkond.
1547. aastal kroonis Ivan end Moskva tsaaririigi esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar (caesar) oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid imperaatorile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa Ivan III ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti.
17. sajandi alguses Rjurikovitšite dünastia valitsemisaja lõppemise järel tabas Venemaad Segaduste aeg, milles Moskva troonile pretendeerisid Vale-Dmitrid ning tekkinud segadust Venemaal kasutasid ära nii Rzeczpospolita kui ka Rootsi, kes sekkusid oma vägedega. 1610. aastal kukutasid Moskva bojaarid lõplikult toetuse kaotanud tsaari ja lubasid Poola väed Kremlisse. Nad pakkusid trooni Poola kuningapojale Władysławile. 1613. aastal suudeti Moskvas asunud Poola vägede piiramise ja rahva maakaitseväe poolt Poola väed Moskvast lahkuma sundima, 1613. aastal sai võimule Romanovite dünastia. 12. juunit tähistatakse 1992. aastast Venemaa iseseisvuspäevana.
17. sajandi keskel hakkas Moskva tsaaririigis kujunema absolutism. Tsaar Aleksei I (1645–1676) oli üks oma aja haritumaid Venemaa riigipäid. Tema valitsusajal algatati ja koostati 1649 Venemaa seaduste kogu Maakogu seadustik (Соборное Уложение). Selle seadusega loeti näiteks talupojad sunnismaiseks. Aleksei I alustas Venemaa aegunud sõjaväe uuendamist uueliigilise sõjaväe moodustamise ja Venemaale välismaa sõjaspetsialistide palkamisega. Allutas Vene riigile seni kreeka kiriku võimu all olnud Vene Õigeusu Kiriku riigis koos kirikujuhi patriarh Nikoniga.
Majanduse arenedes tekkisid 17. sajandil manufaktuurid. Maksukoorma suurenemine ja feodaalne rõhumine põhjustasid linlaste ja talupoegade mässe (1648 ja 1662 Moskvas, 1650 Pihkvas ja Novgorodis, 1670–1671 Stepan Razini juhitud ülestõus).
Peeter I korraldas põhjalikult ümber riigi halduse ja struktuuri: 1708 moodustati kubermangud, 1715 loodi prikaaside asemele kolleegiumid, 1711 asutati Senat, 1721 Sinod ja nimetati Moskva tsaaririik ümber Venemaa Keisririigiks.
| Eelnev Moskva Suurvürstiriik |
Moskva tsaaririik |
Järgnev Venemaa Keisririik |
Vaata ka
Välislingid
Viited
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |