Mine sisu juurde

Vedelik

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 4. märts 2024, kell 17:29 kasutajalt Andres (arutelu | kaastöö) (Tühistati kasutaja 94.246.207.156 (arutelu) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Äänisen kypärämies.)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust. Vedelikul on kindel ruumala, kuid tal pole kindlat kuju. Vedelikud sarnanevad tahkete ainetega selle poolest, et neil on väike kokkusurutavus ja suur tihedus, gaasidega aga selle poolest, et nad voolavad kergesti ja võtavad selle anuma kuju, milles nad asuvad.

Vedelik jahtumisel teatud kindla temperatuurini (mis sõltub rõhust) algab siirdumine tahkesse faasi – tahkestumine, soojenemisel aga siirdumine gaasilisse faasi. – aurustumine. Seejuures on võimalik ka veeliku allajahtumine ja ülekuumenemine.

Vedeliku lihtsaim mudel on kokkusurumatu sisehõõrdumisvaba ideaalne vedelik. Vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi käsitlevad hüdrostaatika ja hüdrodünaamika.

Vedelike peamised füüsikalised omadused on tihedus (erikaal), ), soojuspaisumine, viskoossus ja kokkusurutavus, mida väljendab ruumelastsusmoodul.