Riia
See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Riia | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
| |||
Pindala: 307,2 km² | |||
Elanikke: 696 600 (2013) | |||
| |||
Koordinaadid: 56° 57′ N, 24° 6′ E | |||
|
Riia (läti Rīga [r'iiga], latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn. Linn asub Daugava jõe alamjooksul. Riia on Baltimaade suurim linn.
Riia ajalooline kesklinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Loodus
Kliima
Riias on aasta keskmine sademete hulk 633 mm. Kõige vihmasem kuu on juuli (85 mm), kõige kuivem veebruar (27 mm).
Linnahaldus
Riia on Läti presidendi, parlamendi, ülemkohtu ja ministeeriumite asukoht.
Linnavalitsuse asukoht on Riia raekoda Riia vanalinnas. Linnavolikogul on 60 liiget ja selle koosseis valitakse iga 4 aasta tagant kohalike omavalitsuste valimistel. Volikogus on 4 fraktsiooni: Kodanikeühendus (PS), Koosmeele Keskus (SC), Uus Aeg (JL) ja Läti Esimene Partei/Läti Tee (LPP/LC). Volikogu valib linnapea, kelleks alates 2009. aastast on venelane Nils Ušakovs.
Pikemalt artiklis Riia linnapeade loend
Riia linnaosad
- Kurzeme rajoon (Kurzemes rajons)
- Zemgale eeslinn (Zemgales priekšpilsēta)
- Põhjarajoon (Ziemeļu rajons)
- Vidzeme eeslinn (Vidzemes priekšpilsēta)
- Keskrajoon (Centra rajons)
- Latgale eeslinn (Latgales priekšpilsēta)
Rahvastik
Elanike arv
|
|
|
|
|
Riias oli 1800. aastal 29 663 meessoost elanikku, neist 12 778 (43%) sakslasi, 7445 (25%) lätlasi ja 4055 (13,6%) venelasi.
Hulgast võimuvahetustest hoolimata oli Riias kogu aeg linnakodanikest kõige mõjukam rahvus sakslased. 1867. aastal olid 42,9% linnaelanikest sakslased. Linna ametlik keel oli saksa keel kuni venestamiseni. Aastal 1891 sai linna ametlikuks keeleks vene keel.
Riia elanikest moodustasid nõukogude aja lõpus 1989. aastal lätlased üksnes 36,5% ja venelased 47,3%. Läti rahvuspoliitika tulemusena (näiteks ei antud inimestele, kes polnud õigusjärgsed Läti kodanikud, automaatselt Läti kodakondsust) said lätlased 2006. aastal taas Riia suurimaks rahvusrühmaks. 2008. aastal olid Riia elanikest lätlased 42,3% ja venelased 41,0%. 2010. aasta seisuga olid riialastest valgevenelased 4,2%, ukrainlased 3,9%, poolakad 2,0% ja teised rahvused 5,8%.
Kultuur
Riias asuvad Läti Rahvusooper (asutatud 1918), Läti Rahvusteater (asutatud 1919), Riia Vene Teater (asutatud 1883), Daile Teater (asutatud 1920), Läti Riiklik Nukuteater (asutatud 1944) ja Uus Riia Teater (asutatud 1992) ja Läti Etnograafiline Vabaõhumuuseum.
2003. aastal toimus Riias, 2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus.
Riias ja Lätis on populaarseteks spordialadeks jäähoki ning jalgpall ja korvpall ja linnas asuvad suured spordikeskused: Skonto Arēna ja tegutsevad spordiklubid Skonto FC ja JFK Olimps.
Linnataristu
Riia linn asetseb Daugava jõe lääne ja idakaldal ning linna funktsioneerimises omavad suurt tähendust üle jõe ehitatud kolm silda: Raudteesild, Kivisild ja Lõunasild. Olemasolevatest sildadest vanim on Riia raudteesild. 2008. aastal lõpetati uue Lõunasilla esimese osa ehitus ja 17. novembril avati see liikluseks. Lõunasild on Baltimaade suurim ehitusprojekt viimase 20 aasta jooksul. Selle eesmärk on aidata vähendada ummikuid ja liiklust linna keskmes.
Riia ühistranspordivõrku kuuluvad trammi-, trollibussi- ja autobussiliinid. Lisaks pakuvad paljud eraettevõtjad väikebussiteenust.
Transport
Riia on oma keskse asendi ja rahvastiku kontsentratsiooni tõttu olnud alati Läti transpordikeskus.
Riiat läbivad maanteed E22 ida-lääne suunal ja E67 (Via Baltica) põhja-lõuna suunal.
Riia sadamal on parvlaevaühendus Lübecki ja Stockholmiga. Seal tegutsevad laevandusettevõtted Tallink ja DFDS Tor Line. Läti lipu all sõidavad reisilaevad "Romantika" ja "Silja Festival", mis väljuvad Riia reisiterminalist Riia vanalinna lähedalt.
Riia lennujaama liiklustihedus kahekordistus ajavahemikus 1993–2004. Riia lähedal on ka kaks endist Nõukogude sõjaväelennuvälja: Rumbulas ja Spilves.
Reisirongid ühendavad Riiat kogu ülejäänud Lätiga, samuti Venemaa ja Eestiga.
Ajalugu
Riia vanalinn | |
---|---|
| |
| |
Asukoht |
|
Tüüp | Kultuurimälestis |
Kriteeriumid | I, II |
Viited | 852 |
Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
Koordinaadid | 56° 57′ 15″ N, 24° 7′ 0″ E |
Nimekirja arvatud | 1997 (21. istung) |
* Regioon on UNESCO määratletud |
Pikemalt artiklis Riia ajalugu
Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt.
Alates 1282. aastast kuulus Riia Hansa Liitu ning linn oli edukas kaubalinn ja linna juhtis auväärsetest linnakodanikest valitud Riia raad.
Järgnevatel sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks.
Sõpruslinnad
Riia sõpruslinnad on
Vaata ka
Välislingid
Vikisõnastiku artikkel: Riia |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Riia |
- Riia koduleht (läti, vene, inglise ja prantsuse keeles)
- Fotod
- Fotod