Mine sisu juurde

Adam Bremenist

Allikas: Vikipeedia

Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 105012. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna. Eelkõige teatakse teda aastatel 10731076 koostatud neljaosalise kroonika "Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificium" (Hamburgi kiriku piiskoppide teod) autorina.

Tema lapsepõlve kohta on vähe teada; teadmata on isegi täpne sünniaasta. Pärit oli ta tõenäoliselt Bambergist või Meissenist, kuid ka selle kohta puuduvad kindlad tõendid. On oletatud, et ta võis õppida Magdeburgi toomkoolis. Bremenisse kutsus ta aastal 1066 või 1067 tollane peapiiskop Adalbert Bremenist. Seal sai Adamist toomkapiitli liige ja aastal 1069 on mainitud teda Bremeni toomkooli juhatajana. Adami surma-aasta ei ole samuti teada, kõige varem võis ta surra 1081. aastal ja kindlasti ei toimunud see hiljem kui 1085. aastal.

Neljaosaline kroonika "Gesta Hammaburgensis ecclesiae ponitificium", mida ta viimistles oma surmani, käsitleb Hamburg-Bremeni piiskopkonna ja Saksamaast põhja pool asuvate saarte ajalugu aastast 788 kuni kroonika kirjutamise ajani. Kroonika kolm esimest osa keskenduvad ajaloole ja neljas osa geograafiale. Teos on oluline:

Bremeni Adam kasutas teadaolevalt esimesena ladinakeelset nime "Mare Balticum", millest kujunes hiljem Läänemere rahvusvaheline nimi.[1]

Lib. 4, Capitulum 17.

"Praeterea recitatum est nobis, alias plures insulas in eo ponto esse, quarum una grandis Aestland dicitur, non minor illa de qua prius diximus. Nam et ipsi Deum christianorum prorsus ignorant, dracones adorant cum volucribus, quibus etiam litant vivos homines, quos a mercatoribus emunt, diligenter omnino probatos, ne maculam in corpore habeant, pro qua refutari dicuntur a draconibus. Et haec quidem insula terrae feminarum proxima narratur, cum illa superior non longe sit a Birca Sueonum."

4. raamat, 17. peatükk.

Adam Bremenist kirjeldab saart, mille nimi on Aestland (Eesti), ning mille elanikud ei usu kristlaste jumalat. Selle asemel austavad nad draakoneid ja linde (dracones adorant cum volucribus), kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Neid vaadatakse enne hoolikalt, et nad oleksid terved ja et draakon ohvrit tagasi ei lükkaks.

  • Schmeidler, Bernhard (1917). [Link Adam von Bremen, Hamburgische Kirchengeschichte]. Hannover. {{cite book}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend) (saksa keeles)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]