Mine sisu juurde

Abel Nagelmaa

Allikas: Vikipeedia
Leo Metsar, Abel Nagelmaa ja Ilmar Talve. 8. juuni 2004 Tartu Kirjanike Majas

Abel Nagelmaa (1939. aastani Abel Nagelmann, pseudonüüm A. Bell; 9. mai 1926 Kureküla, Räpina vald, Võrumaa[1]1. veebruar 2013 Tartu[2]) oli eesti kirjandusteadlane ja kriitik.[1]

Abel Nagelmaa oli talupidaja poeg.[1]

1948. aastal lõpetas Nagelmaa Tartu 6. Keskkooli, 1953 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna ning 1956 samas aspirantuuri (väitekiri "Eduard Vilde näitekirjanikuna" jäi kaitsmata).[1]

Nagelmaa oli 1945–1946 Petserimaal ja Räpinas algklassiõpetaja, 1956–1958 Eesti Kirjandusmuuseumi teadur, 1958–1959 teadussekretär, 1969–1972 käsikirjade osakonna juhataja, 1972–1983 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur, 1983–1991 kirjastuse Eesti Raamat teadustoimetaja.[1]

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Abel Nagelmaa peamised uurimisvaldkonnad olid eesti kirjanduse ajalugu ja näitekirjandus, peamiselt Eduard Vilde elu ja looming, teatrialane tegevus ja näidendid. Ta kirjutas kirjandus- ja teatriarvustusi ning artikleid eesti kirjanikest, kirjandusteadlastest, kultuuritegelastest jts (kokku üle 80). Nagelmaa toimetas ja kommenteeris Johannes Vares-Barbaruse ja Johannes Semperi kirjavahetust, ta oli ka üks Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kirjavahetuse ja Otto Wilhelm Masingu kirjade teaduslike publikatsioonide koostajaid. Samuti oli ta ENE kaasautor.[1]

Üle 30 teadustrükise.[1]

  • E. Vilde maailmavaatelisest pöördest 1895–1896. // Keel ja Kirjandus (1964) 8
  • Eduard Vilde "Tabamata ime". // Paar sammukest III. Tartu 1964
  • Eduard Vilde teatrist ja näitekirjandusest. // Vaateid Vilde elusse. Tallinn 1965
  • Eduard Vilde sõnas ja pildis (koostajaid). Tallinn 1966
  • Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I. Tallinn 1976 (koostajaid)
  • Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus VI. Tallinn 1979 (koostajaid)
  • Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814–1832. I–IV ja registrid (üks koostajaid). Tartu 1995–1997

Ta oli Eesti NSV Teatriühingu (1966–87) ja Eesti Teatriliidu liige (aastast 1987), Eesti Raamatuühingu liige (aastast 1982) ning Tartu Bibliofiilide Klubi esimees (1982–2002), samuti üks Eesti Kirjanduse Seltsi taastajaist (1992).[1]

Abel Nagelmaa abikaasa oli kirjandusteadlane Silvia Nagelmaa.[1]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 20–21
  2. Postimees, 5. veebruar 2013 (surmakuulutused)
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  • Meelik Kahu. Juubilar on Abel Nagelmaa. // Looming 1986, nr 5, lk 706–707
  • Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995, lk 369
  • Ühest Võrumaalt võrsunud kirjanduse uurijast (küsimused esitanud Ülo Tonts) // Viruskundra: Võrumaa Teataja kultuurilisa, 1996/juuni, lk 2
  • Eesti Vabariigi teaduspreemiad, 1998, 71–79
  • Eesti entsüklopeedia, 14, Tallinn 2000, lk 319
  • Eesti kirjanike leksikon. Tallinn 2000, lk 368
  • Heino Puhvel, Abel Nagelmaa kirjandusteadlase ja bibliofiilina // Raamat on... II: Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh: pühendatud Eesti Raamatu Aastatele / koostanud Eerik Teder, Tallinn 2002, lk 238–242

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.