Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)

Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon Teise maailmasõja alguses, 1. septembril 1939. aastal.

Eesti Vabariigi Sõjaministeerium, 1937 – 1940

Asutatud	1918. aastal
Asukoht	Pagari tänav 1, Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik
Emaorganisatsioon	Eesti Vabariigi Valitsus

Eesti riigikaitse ülesehituse aluseks oli 1938. aasta "Riigikaitse rahuaegse korralduse seadus", mille § 5 kohaselt olid Eesti riigi relvastatud jõududeks:

1. sõjavägi;
2. Sõjaministeeriumi üksused ja asutised, mis allusid Sõjaministrile;
3. piirivalve, mis allus Siseministrile;
4. kaitseliit ― riigi sisemise ja välise julgeoleku kaitse alal.

Riigikaitse rahuaegse korralduse seaduse §6 kohaselt moodustasid sõjaväe:

1. sõjaväe keskasutised: Sõjavägede Staap ja väeliikide inspektuurid;
2. maa-, mere- ja õhuväe väekoondised;
3. sõjavägede õppeasutised.

Sõjaväe asutuste ja väeosade organisatsioon

• Riigikaitse kõrgem juht, Vabariigi President Konstantin Päts
  • Vabariigi Presidendi vanem käsundusohvitser kolonel Herbert Grabbi
  • Riigikaitse Nõukogu, Vabariigi Presidendi, kui riigikaitse kõrgeima juhi juures asuv nõuandev organ
• Sõjavägede Ülemjuhataja kindral Johan Laidoner

Sõjaministeeriumi üksused ja asutised

Sõjavägede Nõukogu

• Sõjaminister kindralleitnant Paul Lill, alates 12. oktoobrist 1939 kindralleitnant Nikolai Reek
  • Sõjaministri abi kindralmajor Tõnis Rotberg
  • Sõjaministri abi (alates 12. oktoobrist 1939) August Traksmaa
  • Sõjavägede Varustusvalitsus: ülem kolonel Johannes Martins
  • Sõjavägede Tervishoiuvalitsus: ülem kindralmajor Martin Jervan
  • Sõjaväe Kõrgem Kohus: esimees kindralmajor Nikolai Helk
  • Sõjaväe Prokuratuur: sõjaprokurör kolonel Gustav Knorring

Sõjavägede Staap

• Sõjavägede Staap: ülem kindralleitnant Nikolai Reek, alates 12. oktoobrist 1939 kolonel Aleksander Jaakson
• Väeliikide inspektuurid:
  • Jalaväe Inspektuur: kolonel Johannes Siir
  • Suurtükiväe Inspektuur: kindralmajor Hugo Kauler
  • Inseneriväe Inspektuur: kindralmajor Voldemar Rieberg, alates 8. novembrist 1939 kolonel Artur Normak
  • Ratsaväe Inspektuur: kolonel Eduard Ahman
• Sõjaväe esindajad välisriikides
  • Saksamaal ja Ungaris: kolonel Ludvig Jakobsen
  • Nõukogude Liidus: kolonelleitnant Arnold Sinka
  • Poolas ja Rumeenias: kolonelleitnant Rein Tomback
  • Lätis: kolonelleitnant Kurt Mollin
  • Leedus: kapten Feliks Breede
  • Prantsusmaal ja Belgias: kolonelleitnant Johannes Soodla, seejärel kolonel Henn-Ants Kurg
  • Soomes: major Aksel Kristian

Väekoondised

1. Diviis

• 1. Diviisi ülem (Rakveres): ülem kindralmajor Aleksander Pulk, alates 8. novembrist 1939 kolonel Paul Triik
  • Viru-Järva Sõjaväeringkond: ülem kolonel Verner Trossi, alates 28. novembrist 1939 kolonel Friedrich-Karl Pinka
    • 2. Suurtükiväegrupp: ülem kolonelleitnant Valter Martma
    • 5. Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonelleitnant Ralf Teiman
    • Soomusrongirügement (Tapal): ülem kolonel Voldemar Koch
  • Narva Sõjaväeringkond: ülem kolonel Artur Saueselg
    • 1. Jalaväerügement: ülem kolonel Viktor Koern
    • 1. Suurtükiväegrupp: ülem kolonelleitnant Rudolf Krupp
    • 4. Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonelleitnant August Tomander

2. Diviis

• 2. Diviisi ülem (Tartus): ülem kindralmajor Jaan Kruus
  • Tartu Sõjaväeringkond: ülem kolonel Georg Leets
    • 3. Suurtükiväegrupp: ülem kolonelleitnant Karl Arengu
    • 4. Suurtükiväegrupp: ülem kolonelleitnant Johannes Tamm
    • Ratsarügement: ülem kolonel Jaan Kurvits
    • 2. Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonel Vilhelm Kohal
    • Kuperjanovi Partisanide Pataljon: ülem kolonel Eduard Liibus
  • Valga Sõjaväeringkond: ülem kolonel Jakob Vende
    • 3. Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonelleitnant Aleksander Häelme
  • Võru-Petseri Sõjaväeringkond: ülem kolonel Paul Triik
    • 7. Jalaväerügement: ülem kolonel Oskar Pajusoo
    • 8. Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonelleitnant Jüri Kõrge

3. Diviis

• 3. Diviisi ülem (Tallinnas): ülem kindralmajor Herbert Brede
  • Harju Sõjaväeringkond: ülem kolonel Jaan Junkur
    • Vahipataljon: ülem kolonelleitnant Juhan Tuuling
    • 10. Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonelleitnant Jaan Lepp
    • Kalevi Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonelleitnant Osvald Mullas
    • Auto-tankirügement: ülem kolonel Johannes Remmel
  • Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond (Viljandis): ülem kolonel Emil Kursk
    • Sakala Partisanide Pataljon: ülem kolonelleitnant Aleksander Ratas
    • 5. Suurtükiväegrupp: ülem kolonelleitnant Artur Tenno
    • 6. Üksik Jalaväepataljon (Pärnus): ülem kolonelleitnant August Kivi
    • 9. Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonel Ants Lõhmus
  • Lääne-Saare Sõjaväeringkond: ülem kolonel Friedrich-Karl Pinka
    • Scouts Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonelleitnant Johannes Lippus

 Pikemalt artiklis Eesti Maavägi#Ajalugu

Merejõud

• Merejõudude juhataja (Tallinnas): mereväekapten Valev Mere
  • Merejõudude staabiülem: mereväekapten Rudolf Linnuste
  • Merejõudude baas: kaptenleitnant Friedrich Strobel
  • Sõjasadam: kaptenmajor Mihkel Kõvamees
  • Läänemere laevastiku divisjon: kaptenleitnant Joosep Pruun
    • allveelaev Lembit: kaptenmajor Ferdinand Schmiedehelm
    • allveelaev Kalev: kaptenmajor Alfred Pontak
    • torpeedopaat Sulev: kaptenmajor Hermann Liikane
    • miiniveeskja Suurop: kaptenmajor Juhan Jansen
    • miiniveeskja Ristna: kaptenmajor Gustav Sääsk
    • vahilaev Kompass: kaptenmajor Arvo Taru
    • vahilaev Mardus: vanemleitnant Johannes Ivalo
    • vahilaev Laine: kaptenmajor Kurt Prees
  • Peipsi laevastiku divisjoni ülem (Tartus): kaptenleitnant Jaan Usin
    • suurtükilaev Ahti: vanemleitnant Koit Rink
    • suurtükilaev Tartu: kaptenleitnant Jaan Usin, ühtlasi divisjoni ülem
  • Merekindluste ülem mereväekapten Karl Freimann
  • Aegna Komandantuur: kaptenleitnant Otto Kivima
  • Naissaare Komandantuur: kaptenmajor Elmar Urm
  • Suuropi Komandantuur: kaptenmajor Jaan Põder

 Pikemalt artiklis Eesti merejõud

Õhukaitse

• Õhukaitse ülem (Tallinnas): kolonel Richard Tomberg
  • Õhukaitse staabiülem kolonelleitnant Valfried Gutmann
  • Lennubaas: ülem kolonelleitnant Karl Haas
  • Lennukool: ülem major Hans Kitvel
  • 1. Lennuväedivisjon: ülem kolonelleitnant Hugo Jaanson
  • 2. Lennuväedivisjon: ülem major Evald Döring
  • 3. Lennuväedivisjon: ülem major Eduard Reissaar
  • Õhukaitse suurtükiväegrupp: ülem major Harald Lokk

 Pikemalt artiklis Eesti Õhuvägi#Ajalugu

Sõjavägede õppeasutised

• Sõjavägede Ühendatud Õppeasutused: ülem kolonel August Kasekamp, alates 8. novembrist 1939 kolonel Karl Laurits