Mine sisu juurde

Eosinofiilid

Allikas: Vikipeedia
Eosinofiil mikroskoobi all vaadatuna (400x). Eosinofiili ümbritsevad punased verelibled (vasakul)

Eosinofiilid ehk eosinofiilsed granulotsüüdid ehk atsidofiilid (ladina keeles eosinum, eosinophilus, granulocytys acidophilus) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi fagotsüütilised leukotsüüdid.[1]

Eosinofiilide noored vormid tekivad luuüdis. Eosinofiilide ülesandeks on suuremate parasiitide hävitamine ning allergiliste ja põletikuliste reaktsioonide modulleerimine.

Eosinofiilide areng, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Eosinofiilide nimetust kannab ka täisvereanalüüsi eosinofiilide absoluutarv (lüh EO).

Madude veres ning kudedes liikuvaid eosinofiile ei ole lõpuni uuritud, teatud autorite arvates on madudel eosinofiilid ikkagi tuvastatavad ja kirjeldatavad.[2] Madude vereanalüüside eosinofiilide referentsväärtuste vahemikuks võetakse 0–1%.[3]

Terminoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Eosinofiilid on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica-sse.

Laboratoorne hematoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Eosinofiilide hulk veres on küllalt kõikuv ja varieeruv näitaja, mis sõltub mitmetest teguritest. Eosinofiilide arvu vereproovis määratakse erinevaid automatiseeritud laboratoorse diagnostika meetodeid kasutades.

Eosinofiilide normväärtused vere automaatuuringu põhjal[4]

Patsiendi vanus Referentsvahemik
sünnijärgselt 0,0–0,84 × 109/l
1 eluaasta 0,3–0,8 × 109/l
6–12 aasta 0,1–0,5 × 109/l
naised 0,0–0,4 × 109/l
mehed 0,0–0,4 × 109/l

Eosinofiilidega seostatakse inimestel mitmeid allergilisi ja haiguslikke seisundeid, näiteks eosinofiilia, eosinofiilne granuloom, eosinopeenia, eosinofiilne gastroenteriit jpt.

  1. Meditsiinisõnastik" 182:2004.
  2. Elliott Jacobson, Infectious Diseases and Pathology of Reptiles: Color Atlas and Text, CRC Press, lk 147, 2007, ISBN 978 0 8493 2321 8, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 25.04.2014) (inglise keeles)
  3. Snake Reference Ranges, 2002, University of Pennsylvania School of Veterinary Medicine, Veebiversioon (vaadatud 25.04.2014) (inglise keeles)
  4. Laine Trapido. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, 2007, lk 253, ISBN 978-9985-829-79-0.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]