Mine sisu juurde

Ilmar Öpik

Allikas: Vikipeedia

Ilmar Öpik (17. juuni 1917 Tallinn29. juuli 2001 Tallinn) oli eesti energeetikateadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1967).

Alghariduse omandas Ilmar Öpik kodus ning Tallinna praosti ja Jaani koguduse õpetaja Hans Kubu eragümnaasiumi algkoolis, keskhariduse Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumis 19291931 ja lõpetas Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1935 kuldmedaliga. [1]

Õppis kahel semestril Tartu Ülikooli tehnikateaduskonnas 19351936, lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskonnas mehaanikainseneri eriala 1940 (cum laude), oli ka TTÜ esimene aspirant 1941.[1][2] Dotsent 1947; tehnikakandidaat 1953 (TPI, kinnitus 1954, "Lendtuhasadestiste paatumine põlevkivi-kukersiidi küttega agregaatide küttepindadel"); tehnikadoktor 1963 (Moskva Energeetikainstituut, "Влияние минеральной части сланцев на условия работы котлоагрегата"); professor 1963.[1][2]

Ilmar Öpik töötas õpingute kõrval Franz Krulli Masinatehase konstrueerimisbüroos 19371941. Mobiliseeriti 1941, oli tööpataljonis Sverdlovski oblastis, seejärel töötas kohalike soojuselektrijaamade projekteerimisel ja ehitusel; osales Eesti põlevkivitööstuse taastamisel ja uue elektrijaama rajamisel 19441946. TPI mehaanilise tehnoloogia laboratooriumi ajutine abijõud 19401941; soojusenergeetika kateedri õppejõud tunnitasu alusel 19441945, dotsent 19461963, professor 19631968, kateedrijuhataja 19581968, professor kohakaasluse alusel 19691975; soojustehnika instituudi soojusjõuseadmete õppetooli emeriitprofessor 1997-2001.

Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks valitud 1967. aastal, 1972 valitud akadeemikuks. Oli aastatel 19681977 akadeemia füüsika-, matemaatika- ja tehnikateaduste osakonna akadeemik-sekretär, 19871990 akadeemia informaatika ja tehnilise füüsika osakonna büroo liige; 19771987 Teaduste Akadeemia asepresident.[1][2]

Teadustöö põhisuunad

[muuda | muuda lähteteksti]

Põlevkivi kasutamine, põlevkivienergeetika ja energiamajandus. Oli kütuse mineraalosa protsesside põletusseadmetes uuringute käsitluse suuna rajaja, Põlevkivikatelde loomine ja evitamine, tema teadustegevus selles valdkonnas saavutas rahvusvahelise tunnustuse ja leidis järgimist mitmetes uurimiskeskustes. Osales 1980ndail mereuurimisekspeditsioonidel.

Avaldas üle 150 teaduspublikatsiooni, sh raamatuid, monograafiaid (nt Põlevkivi mineraalosa mõju aurukatla käitamisel, 1962) ja arvukalt päevakajalisi artikleid. Ilmar Öpiku juhendamisel kaitsti 6 kandidaadiväitekirja. Esines Maailma Energeetikanõukogu konverentsidel (WEC); [1]

Teaduskorralduslik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti soojusenergeetikateaduse rajajaid, põlevkiviküttel töötavate aurukatelde konstruktsioonide loojaid ja nende evitajaid elektrijaamades; TPI tööstusliku soojusenergeetika laboratooriumi asutajaid ja teaduslik juhendaja 19601984; NSV Liidu Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi teaduskraadide ja kutsete atesteerimise komisjoni liige; NSV Liidu Riiklike Preemiate Komitee liige teaduse ja tehnika alal; NSV Liidu kõrgkoolide ühisajakirja Энергетика toimetuskolleegiumi liige. TPI toimetiste soojusenergeetika sarja toimetaja 19661971; Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetiste sarja (füüsika, matemaatika) toimetuskolleegiumi liige 19671989; ENE peatoimetuse liige 19681978, 19851989; ajakirja Oil Shale asutaja (koos Agu Aarnaga) ja peatoimetaja 19841995, emeriitpeatoimetaja 19962001;Eesti Loodusuurijate Seltsi liige 19702001.

Vabariigi Valitsuse energiamajanduse ja majandusministeeriumi ekspert, energiamajanduse riikliku arengukava koostajaid 19912000. Tallinna Teadlaste Maja asutajaliige. Ilmar Öpik oli üliõpilasselts Liivika liige 1935. [1]

Ilmar Öpiku poeg oli keemik Andres Öpik, Tallinna Tehnikaülikooli professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige. Ilmar Öpiku isa oli eesti majandustegelane ja pankur Paul Öpik.

Ilmar Öpik on maetud Tallinna Metsakalmistule.

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 523-524
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 4. Tallinn, [2013], lk. 1445-1447
  3. | Teenetemärkide kavalerid: Ilmar Öpik

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]