Mine sisu juurde

Harlow Shapley

Allikas: Vikipeedia
Harlow Shapley
Sündinud 2. november 1885
Nashville, Missouri osariik
Surnud 20. oktoober 1972 (86-aastaselt)
Boulder, Colorado
Rahvus ameeriklane
Alma mater Missouri Ülikool
Princetoni Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad Astronoomia
Tuntumad tööd Päikese asukoha määramine Linnuteel
Tuntumad õpilased
Tunnustus Henry Draperi medal (1926)
Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal (1934)
Rittenhouse'i medal (1935)
Bruce'i medal (1939)

Harlow Shapley (2. november 1885 Nashville, Missouri osariik20. oktoober 1972 Boulder, Colorado) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.

Shapley lõpetas 1911. aastal Missouri Ülikooli ja sai 1913. aastal Princetoni Ülikoolist doktorikraadi astronoomias (väitekirja juhendaja Henry Norris Russell).

Ta oli esimene, kes rakendas tähtede kauguse määramiseks tsefeiidide fotomeetriat. Ta kasutas selleks meetodit, mis tugines Henrietta Swan Leavitti 1908. aastal avastatud seosele tsefeiidide heleduse ja pulsatsiooni sageduse vahel.

Shapley oli aastatel 1921–1952 Harvardi observatooriumi direktor, ühtlasi 1939–1944 Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia president. 1952. aastal sai ta Harvardi Ülikooli astronoomiaprofessoriks[1]. 1956. aastal ta emeriteerus[1].

Termini metagalaxy kasutusele võtmine

[muuda | muuda lähteteksti]

Shapley, uurides Linnutee naabergalaktikaid, eriti Magalhãesi pilvi (suurt ja väikest), tuli järeldusele, et galaktikad koonduvad enamasti galaktikaparvedeks. Selliste parvede tähistamiseks võttis ta kasutusele termini metagalaxy ('metagalaktika').[2]

Sageli märgitakse, et Shapley võttis selle termini kasutusele 1950. aastate teisel poolel (näiteks Kanada Kuningliku Astronoomiaseltsi kodulehel[3]), kuid tegelikult on Shapley seda mõistet pruukinud ka oluliselt varem: näiteks 1934. aastal ilmus teadusajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society artikkel "On some structural features of the metagalaxy" ja 1944. aastal ajakirjas American Scientist artikkel "Trends in the metagalaxy".[4]

1958. aastal võttis prantsuse astronoom Gérard de Vaucouleurs galaktikate kontsentratsiooni tähistamiseks kasutusele termini "Local Supercluster" (Kohalik Superparv). Ajapikku just de Vaucouleursi Local Supercluster ja hiljem Virgo Supercluster (Virgo superparv) kinnistusid terminitena astronoomias.[5] Termin metagalaxy leidis aga kasutust venekeelses ("Метагалактика") ja viimase mõjutusel ka eestikeelses astronoomiakirjanduses (metagalaktika).

Shapley peateos

[muuda | muuda lähteteksti]

Shapley võtab oma magnum opus'es "The Inner Metagalaxy" (1957) kokku koos kolleegidega Harvardi observatooriumist viimase veerandsaja aasta jooksul tehtud uurimistöö Universumi lähipiirkonna suureskaalalise struktuuri uurimisel.[6]

Gustav Naani sõnul on Shapley selles raamatus mõiste "metagalaktika" kohta öelnud, et see "on praktiliselt identne … kogu materiaalse universumi mõistega".[7]

Shapley superparv

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaadeldavas universumis kõige massiivsem galaktikate superparv, mis asub Laniakea superparve naabruses, nimetati Shapley järgi Shapley superparveks.

Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal
  • 1957 – The Inner Metagalaxy. Yale U. Press, New Haven, CT, (204 lk). [1]
  • 1958 – Of Stars and Men: The Human Response to an Expanding Universe. Beacon Press.
  • 1964 – The View from a Distant Star: Man's Future in the Universe.
  • 1967 – Beyond the Observatory. Scribner.
  • 1969 – Through Rugged Ways to the Stars. Scribner.
  • 1972 – Galaxies. The Harvard books on astronomy. Harvard University Press.

Tõlked eesti keelde

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1,0 1,1 Harlow Shapley Facts. biography.yourdictionary.com
  2. Harlow Shapley. britannica.com
  3. Honorary Member: Dr. Harlow Shapley. rasc.ca
  4. Harlow Shapley (1885–1975). A Biographical Memoir. nasonline.org
  5. David J. Eicher "Galaxies: Inside the Universe's Star Cities". books.google.ee
  6. Shapley and Hubble: Different Views Brought Galaxies Into Focus. physicstoday.scitation.org
  7. Harlow Shapley. "Tähtedest ja inimestest. Inimese reageerimine paisuvale universumile". Eessõna kirjutanud Gustav Naan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964. Lk 6.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]