Mine sisu juurde

Käbi Laretei

Allikas: Vikipeedia
Käbi Laretei
Käbi Laretei 1959.
Käbi Laretei 1959.
Sünninimi Käbi Alma Laretei
Sündinud 14. juuli 1922
Surnud 31. oktoober 2014 (92-aastaselt)
Päritolu Eesti
Elukutse pianist, kirjanik

Käbi Alma Laretei (14. juuli 1922 Tartu31. oktoober 2014 Stockholm) oli eesti päritolu pianist ja kirjanik.[1]

Tema isa oli Eesti Vabariigi saadik NSV Liidus ja Rootsi Kuningriigis Heinrich Laretei[2] ning ema Alma Laretei. Käbil oli kaks aastat vanem õde Maimu Laretei.

Muusikaõpinguid alustas Käbi Laretei Tallinnas ja klaveriõpinguid 1936. aastal Aino Kõrbi juures Tallinna Konservatooriumis.

Kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi 1940. aastal, sõitis Käbi Laretei mõni päev enne seda isa juurde Rootsi[3]. Käbi isa Heinrich Laretei oli sellel ajal Rootsis Eesti Vabariigi suursaadik. Välismaalasena ei õnnestunud Käbil jätkata õpinguid Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias, mistõttu hakkas ta võtma eratunde. Rootsis õppis Käbi Laretei klaverit Gottfried Booni ja Annie Fischeri käe all ning 1947. aastast kuni 1950. aastate keskpaigani muusikateooriat ja kompositsiooni Eduard Tubina juures.[4] Edaspidi jätkusid õpingud Šveitsis ja Saksamaal. Käbi klaveriõpetajad olid ka Maria-Luisa Strub-Moresco, Edwin Fischer ja Anna Hirzel-Langenhan.

Käbi Laretei alustas kontserttegevust 1946. aastal ning esines juba 1952. aastal Londonis Wigmore Hallis. Tema karjääri üheks suursaavutuseks loetakse ülesastumist New Yorgis Carnegie Hallis 1965. aastal. Ta esines pika pianistikarjääri jooksul nii Skandinaavias ja Lääne-Euroopas kui ka Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Ta on andnud kontserte ka Washingtonis Valges Majas ja Londoni Royal Festival Hallis ning salvestanud palju plaate (Mozart, Chopin, Debussy, Schumann, Bartók, Rahmaninov, Hindemith, Grieg, Pärt jpt).[4]

1970. aastail algas Käbi Laretei kirjanikutegevus.

Teosed eesti keeles

[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid rootsi keeles

[muuda | muuda lähteteksti]
Käbi Laretei ja Ingmar Bergman

Käbi Laretei abiellus 1950. aastal rootsi dirigendi Gunnar Staerniga ja 1955. aastal sündis neil tütar Linda. Nad olid abielus kuni 1959. aastani. Käbi Laretei lõpetas selle abielu Ingmar Bergmani tõttu, kellega ta tutvus 1950. aastate lõpus.

Aastail 19591969 oli Käbi Laretei abielus rootsi filmirežissööri Ingmar Bergmaniga ja neil sündis 1962. aastal poeg Daniel. Käbi Laretei mängib kaadri taga klaverit Ingmar Bergmani filmis "Sügissonaat" ja ta mängis ka abikaasa filmides väiksemaid rolle. Ingmar Bergman ja Käbi jäid lähedasteks sõpradeks kuni Ingmari elu lõpuni.

  1. Abenius, Anna: Rotlösheten bidrog till konstnärskapet. Svenska Dagbladet 3. november 2014.
  2. Eesti Entsüklopeedia 14, lk. 224. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3
  3. Käbi Laretei. Peotäis mulda, lapike maad. (mälestused). Tallinn, 1989
  4. 4,0 4,1 Käbi Laretei in memoriam. Eesti Päevaleht (Rootsi), 12. november 2014
  5. Lahkus Käbi Laretei. Rahvuslik Kontakt 2014, nr 4
  6. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]