Mine sisu juurde

Kserograafia

Allikas: Vikipeedia

Kserograafia (ξηρός xeros 'kuiv', -γραφία -graphia 'kirjutus') on kuiv fotokopeerimise ehk paljundustehnika, mille Chester Carlson leiutas 1938. aastal ja patenteeris 6. oktoobril 1942. Carlson nimetas oma leiutist algul elektrofotograafiaks.

Esimene automaatne kserokoopiamasin Xerox 914 jõudis müügile 1960. aastal. Kserograafiat kasutatakse enamikus fotokopeerimismasinates ja laserprinterites.

Kserograafi töö põhineb elektrostaatika seaduspärasusel. Kopeerimismasina tähtsaimaks detailiks on metallalustel paiknev valgustundlik pooljuhtmaterjali kiht. Pimedas see materjal vabu laengukandjaid ei sisalda ning elektrivoolu ei juhi. Pealelangeva valguse toimel vabanevad elektronid keemilistest sidemetest ja aine muutub elektrijuhiks.

Kserokoopia valmistamine algab sellega, et valgustundliku kihi kohal paiknevale elektroodile antakse metallaluse suhtes pinge suurusjärgus +1000 V. Tekkinud elektriväljas liiguvad positiivselt laetud õhuosakesed valgustundlikule kihile kopeeritavalt paberilehelt peegeldunud valgus. Originaali heledatelt aladelt peegeldub palju valgust ja seetõttu muutuvad vastavad piirkonnad tundlikus kihis elektrit juhtivaks. Kihis tekib elektrivool, mis neutraliseerib pindadel laengu vastavalt pealelangeva valguse intensiivsusele. Valgustamata piirkondades, mis vastavad originaali tumedatele aladele, jääb pinnalaeng alles. On tekkinud elektrostaatiline kujutis. Heleduse ja tumeduse jaotus paberil on muudetud potentsiaali jaotuseks valgustundliku kihi pinnal.