Mine sisu juurde

Shetlandi lambakoer

Allikas: Vikipeedia
Shetlandi lambakoer
FCI standard nr 88
Rühm 1: lamba- ja karjakoerad (v.a šveitsi alpi karjakoerad)
Alarühm 1: lambakoerad
Standard nr 88   05.05.2003 (en )
Päritolumaa  Šotimaa
Kohalik nimi Shetland Sheepdog
Alias(ed) sheltie
Töökatsed ei
Kasutus seltsi- ja lambakoer
Tunnused
Turja kõrgus 37 ± 2,5 cm (isane)
35,5 ± 2,5 cm (emane)[1]
Pesakond 4–6 kutsikat
Eluiga keskmiselt 12–13 aastat[2]
Meediafailid Wikimedia Commonsis
Koer (Canis lupus familiaris)
Shetlandi lambakoer

Shetlandi lambakoer, lühinimetusega sheltie, on lambakoera tõug, mis pärineb Shetlandi saartelt.

Shetlandi lambakoer pärineb Shetlandi saartelt. Teda hakati ristama kääbusspitsi ja spanjeliga, et saada õhulisemat ja kuninglikumat kasukat. Šotimaalt on pärit ka teised miniatuursuuruses kariloomad, nagu Shetlandi ponid ja väiksemamõõdulised lambad.

Shetlandi lambakoer on kohastunud elama karmides kliimatingimustes ning harjunud vähesega hakkama saama, nagu ka Shetlandi ponid ja lambad. Kuigi Shetlandi lambakoer on suurepärane karjakoer ka tänapäeval, leiavad nad kasutust perekoerana.

Shetlandi lambakoera ajaloost on teada kaks legendi. Neist tõenäolisem räägib, et Shetlandi lambakoera ei kasutatud karjakoerana, vaid selleks, et hoida metsikuid lambaid aedadest ja põldudest eemal. Teise legendi järgi jäeti Shetlandi lambakoer koos lammastega väikestele saartele, kus tema töö oli lambaid kiskjate eest kaitsta.[3]

Karvkate ja värvused

[muuda | muuda lähteteksti]

Shetlandi lambakoera karvastik varieerub: osal on pikem, osal lühem karv. Karvkatte kvaliteet on seotud koera geneetikaga, mistõttu karvastiku värvitoonid võivad olla erinevad.

Soobel – peab olema valge rind ja valged käpaotsad, olemas on tumesoobel ja kuldsoobel.

Tricolor – põhivärvus on must, näo peal pruunid laigud, valge krae.

Blue merle – hõbedane-sinakas värvitoon, valge krae ja valged käpad.

Mustvalge – muidu nagu tricolor, kuid puudu on pruun pigment näos, mustvalget näiteks kollidel ei esine. Ka must ja pruun on lubatud.[4]

Kõrgus, kaal ja vanus

[muuda | muuda lähteteksti]

Turjakõrgus on Shetlandi lambakoertel 35,5–37 cm (± 2,5 cm) ja kaal 8–10 kilo. Shetlandi lambakoer elab keskeltläbi 12–15 aasta vanuseks.[5]

Shetlandi lambakoera kõrvad on väikesed, tüvest mõõdukalt laiad, asetsevad pealael teineteisele üsna lähestikku. Rahulikus olekus on need tahapoole suunatud, aga kui koer on ergas, on kõrvad poolpüstiselt ja suunatud ettepoole.[3]

Shetlandi lambakoera karvastik koosneb pealis- ja aluskarvast. Pealiskarv on pikk ja sirge, aluskarv pehme, õrn ja veidi villane. Ka aluskarva tuleb harjata. Pealiskarv peab aluskarva ära katma – kui väljas sajab vihma, siis ei tohi aluskarv märjaks saada. Kuni seitsmenda elukuuni on Shetlandi lambakoera karvastik lühike ega vaja erilist hoolt, kuid kammimisega tuleb harjutada juba varakult. Shetlandi lambakoera karvkate on isepuhastuv ega lähe eriti pulsti, sest karv on väga kerge, aga oluline on hoida tema käpad pikkadest karvadest puhtana. Karvavahetus toimub emastel kaks korda aastas, isastel kord aastas – siis tuleks koer puhtaks pesta ja lahtine karv välja kammida.[4]

Shetlandi lambakoer on valvas, rahulik, arukas ja tugev. Tõug on väga energiline, mistõttu vajab koer pikki jalutuskäike ja võimalust vabalt liikumiseks. Ta on ülikiinduv ja kuuletub omanikule kergesti, aga on võõraste suhtes umbusklik, kuid mitte kunagi närviline või agressiivne.[4]

Üldjoontes on Shetlandi lambakoer terve tõug ja suhteliselt pika elueaga. Probleeme võib olla silmade ja südamega, esineb ka nahahaigusi. Viimasel ajal on hakatud sellele tõule tegema düsplaasia- ehk puusaliigese uuringuid. Hambad on terved ja tugevad. Sellel tõul allergiaid üldjoontes ei esine.[4]

Üldjuhul on silmad tumepruunid ja mandlikujulised. Merle'i värvusega koertel võivad silmad olla (kas üks või mõlemad) sinised.[6]

Aretuses kasutatakse koeri, kes on heade tervisenäitajatega, tõustandardile vastava iseloomuga ja väga suure potentsiaaliga olla edukad näitusekoerad, aga algajad kasvatajad võivad teha vigu. Kõige tüüpilisem on kahe blue merle'i paaritamine, mis annab tulemuseks double merle'i, mis tähendab, et kutsikad võivad sündida kurtide ja pimedatena. Enne aretust tuleb põhjalikult uurida geneetikat ja värvusi (värvigeneetikat).[4]

Shetlandi lambakoeri võetakse nii pere lemmikloomaks, sportkoeraks kui ka töökoeraks. Kuna Shetlandi lambakoer on taibukam, kiirem, töökam ja tugevam kui kolli, kasutatakse sheltie'sid karjatöödes rohkem. Eestis on hakatud Shetlandi lambakoeri kasutama järjest rohkem agility's, sest need väikesed koerad on väga kiired ja suudavad raja läbida puhtalt.[7]

Kuulsaid Shetlandi lambakoeri

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ch Halstor's Peter Pumpkin ROM – aretusisane, kellel on kõige rohkem tšempionitest järglasi (160).
  • Badenock Rose – esimene Shetlandi lambakoer, kes registreeriti Inglise kennelklubis.
  • Pikku – Shigeru Miyamoto Shetlandi lambakoer.
  • Forrest – Grace O'Keefe'i koer filmis "Kill the Irishman".
  • Mickey – peategelane Kanada lasteseriaalis "Mickey's Farm".
  • Sam – koer "Surmarelva" filmides, omanik Riggs.
  1. "Shetland Sheepdog" (PDF) (inglise). FCI. Vaadatud 8.09.2017.
  2. Cassidy, Dr. Kelly M. (1. veebruar 2008). "Breed Longevity Data". Dog Longevity. Vaadatud 1. juulil 2012.
  3. 3,0 3,1 https://en.wikipedia.org/wiki/Shetland_Sheepdog
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Tiidelepp, Marko. Sheltie ehk Shetlandi lambakoer. 2015. http://lemmikloom.delfi.ee/koer/sheltie-ehk-shetlandi-lambakoer?id=70682189
  5. Vilberg, Anu. Shetlandi lambakoer http://www.lket.ee/meie-toud/shetlandi-lambakoer/
  6. http://dogtime.com/dog-breeds/shetland-sheepdog
  7. https://americanshetlandsheepdogassociation.org/herding/

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]