Mine sisu juurde

Teet Kallas

Allikas: Vikipeedia
Teet Kallas
Teet Kallas esinemas Balti raamatumessil (2010)
Sündinud 6. aprill 1943 (81-aastane)
Tallinn
Rahvus eestlane
Elukutse kirjanik

Teet Kallas (sündinud 6. aprillil 1943 Tallinnas) on eesti kirjanik. Ta on kasutanud pseudonüümi Peep Perv.

Teet Kallas õppis aastatel 1954–1962 Tallinna 21. Keskkoolis, kuid kool jäi lõpetamata. Seejärel oli ta aastatel 1962–1965 ajateenistuses.

Aastatel 1965–1966 töötas Kallas Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetajana, aastail 1968–1970 Loomingu proosa ja luule osakonna juhatajana ning neli kuud peatoimetaja asetäitja kohusetäitjana sama ajakirja toimetuses aastal 1981. Hiljem on Kallas töötanud Sõnumilehes ja Postimehes ning olnud pikemalt vabakutseline.

Eesti Kirjanike Liidu liige on Kallas aastast 1972. Ta on kuulunud 1980. aastail Eesti Kirjanike Liidu juhatusse, juhatuse presiidiumi, NSV Liidu Kirjanike Liidu juhatuse revisjonikomisjoni ja NSV Liidu Kirjandusfondi presiidiumisse.

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Teet Kallas kuulus aastail 1979–1990 NLKP-sse. Seejärel oli ta Eesti Liberaaldemokraatliku Partei liige aastail 1990–1993, Keskerakonna toetajaliige 1994–1996, Arengupartei liige 1996–1998, järgnevalt parteitu.

Kallas oli Rahvarinde ajalehe Vaba Maa peatoimetaja ning ka Rahvarinde saadikugrupi kaasesimees aastal 1990[viide?] ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige aastatel 1990–1992. (Loomeliitude saadikugrupp, Liberaal-demokraatlik saadikurühm, Liberaal-demokraatlik fraktsioon, Isamaa ühendus)

Teet Kallase abikaasa oli Alla Kallas ning vend graafik Olimar Kallas.

Kallas on 20. Augusti Klubi liige.

Teet Kallas on kirjutanud lühijutte ja romaane, kirjandusarvustusi ja kolumne. Ta oli aastatel 1996[1]–2011[2] Eesti Televisiooni telesarja "Õnne 13" stsenarist. Ta on kirjutanud ka Tallinnfilmi filmide"Šlaager" ja "Reekviem" stsenaariumid. Kallas on tõlkinud vene autorite proosat. Samuti on ta joonistanud nii šarže kui karikatuure.[3]

Teet Kallas 20. augustil 2011
  • 1964 "Nii palju päikest"
  • 1968 "Puiesteede kummaline valgus"
  • 1971 "Verine padi"
  • 1972 "Varjud vikerkaarel: kolm jutustust noortele"
  • 1972 "Heliseb-kõliseb...: romaan-revüü, ehk, Lihtne ja tõepärane kirjeldus bioloogiakandidaat Kaaro Neeme viibimisest noorte suvepäevadel mõnes Eesti NSV rajoonis 196... aasta juunikuus"
  • 1975 "Viimane mõrv"
  • 1977 "Õhtuvalgus"
  • 1977 "Insener Paberiti juhtum"
  • 1979 "Corrida"
  • 1979 "Eiseni tänav"
  • 1980 "Väikesed hobused särava vikerkaare all"
  • 1980 "Hei, teie seal!"
  • 1982 "Muljeid kirjandusmaastikult: [arvustusi, publitsistikat, imitatsioone ja paroodiaid aastaist 1963–1981]"
  • 1982 "Arvi kamin" (Loomingu Raamatukogu)
  • 1983 "Janu"
  • 1985 "Öö neljandas mikrorajoonis: novellid ja jutustused, 1979–1983"
  • 1988 "Kes tõttab öisele rongile"
  • 1990 "Niguliste. romaan / 1. raamat"
  • 1990 "Niguliste. romaan / 2. raamat"
  • 1990 "Naine lõvi seljas: valik luuletusi, 1961–1989"
  • 1995 "Jää hüvasti, mr. Shakespeare"
  • 1997 "Käsi: väike õudusromaan"
  • 2010 "Kaks meest lauas: kümme novelli ja üks kuuldemäng"
  1. Rainer Kerge "Vabandage, proua, kas see maja on Õnne tänav 13?". Õhtuleht, 27. september 2008
  2. Jaanus Kulli ""Õnne 13" saab Teet Kallase asemel autoriks Urmas Lennuki". Õhtuleht, 9. aprill 2011
  3. Bianca Mikovitš (20.08.2015). "Teet Kallas - mees, kes tegi šarži Gorbatšovist". Maaleht. Vaadatud 13.08.2018.
  4. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  5. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]