Mine sisu juurde

Vääritud tõprad

Allikas: Vikipeedia
Vääritud tõprad
Inglourious Basterds
Žanr põnevik
Režissöör Quentin Tarantino
Stsenarist Quentin Tarantino
Peaosades Christoph Waltz
Mélanie Laurent
Brad Pitt
Michael Fassbender
Produtsent Lawrence Bender
Filmistuudio The Weinstein Company
Universal Pictures
Aasta 2009
Kestus 153 minutit
Riik Ameerika Ühendriigid, Saksamaa
Keel inglise
prantsuse
saksa
itaalia
Ametlik veebileht
IMDb profiil
Filmiveebi sissekanne

"Vääritud tõprad" (originaalpealkiri Inglourious Basterds) on 2009. aastal valminud sõjafilm, mille stsenarist ja režissöör on Quentin Tarantino.

Filmi võtted toimusid muu hulgas Saksamaal ja Prantsusmaal[1] alates oktoobrist 2008.[2] Pealkiri on valitud itaalia filmirežissööri Enzo G. Castellari 1978. aasta filmi "Quel maledetto treno blindato" (inglise keeles "The Inglorious Bastards") järgi.

Film on pseudoajalooline käsitlus Teise maailmasõja sündmustest. Tegevus toimub põhiosas 1944. aasta juunis pärast Normandia dessanti, kuid enne Pariisi vabastamist.

Filmis on kaks paralleelset lugu, mis alles lõpus kokku saavad. Üht liini veab juutidest moodustatud Ameerika relvajõudude Euroopasse saadetud kättemaksurühma "Tõprad" (Basterds) tegevus (natside tapmine) Aldo Raine (Brad Pitt) juhtimisel. Teine liin keerleb Shosanna Dreyfusi (Mélanie Laurent) ümber, kes on ainus ellujäänud liige perekonnast, kelle oli tapnud SS-i ooberst (kolonel) Hans Landa (Christoph Waltz) hüüdnimega Juudikütt. Kui Pariisis koguneb Saksamaa poliitiline ja sõjaline juhtkond eesotsas Adolf Hitleri, Hermann Göringi, Joseph Goebbelsi ja Martin Bormanniga filmi "Stolz der Nation" ("Riigi uhkus")[3] esilinastusele, mis käsitleb Itaalias 300 ameerika sõdurit tapnud saksa snaipri Fredrick Zolleri (Daniel Brühl) saavutusi, on kättemaksurühmitusel saabunud aeg lõpetada natside ladviku elu ning juuditaril täita kaua küpsenud soov kätte maksta. Seejuures tegutsevad mõlemad iseseisvalt, teiste tegevusest teadmata. Shosannal õnnestub kino süüdata, kino põleb maha ning Saksamaa juhtkond tapetakse.

Daniel Mendelsohn kritiseeris enne esmailmumist filmi ajakirjas Newsweek selle eest, et Tarantino oli tema arvates teinud juutidest natsid: kui omal ajal panid natsid toime metsikusi, siis filmis teevad sama juudid.[4] Kaarel Kressa kirjutas Eesti Päevalehes, et film "astub sinna, kuhu vähesed seni on julgenud, kujutades Teist maailmasõda musta huumori võtmes", ning lisas, et see "on aupaklik möödunud aastakümnete B-filmide pärandi suhtes, kuid täiesti lugupidamatu selles osas, mis puudutab poliitilist korrektsust või filmimaailma kirjutamata reegleid".[5]

Seosed tegelikkusega

[muuda | muuda lähteteksti]

Filmi keskmes oleva juutidest koosneva eriüksuse prototüüpideks peetakse Briti armee koosseisu kuulunud juutide brigaadi, kes sõja ajal ja ka pärast seda pidas inimjahti karistusest pääsenud natsidele. Väidetavalt tapsid kättemaksurühmad aastatel 1944–1960 ligi 1500 natsidest sõjakurjategijat. Mõrvamiseks kasutati mitmesuguseid võtteid: lavastati enesetappe, visati granaate rahulikeks pereinimesteks hakanud natside kodudesse, korraldati ülespoomisi jne. Pikemalt kirjutab juudi kättemaksurühmadest Morris Beckman raamatus "The Jewish Brigade". Taoline kättemaksurühm olevat väidetavalt tapnud 1960. aastal kunagise Jägala töölaagri ülema Aleksander Laagi.[6]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]