Tin

50	0 0 4 18 18 8 2
Sn 118,71
Tin

Tin (Sn — stannum latinan kelel) om 50nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas, IVA), tabluden videndes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Element om harvahk Man kores, otab 10⁻⁴ % massan mödhe (47. sija). Ei voi löuta sidä puhthas olendas, no levitadud kassiterit-mineral (SnO₂) kogoneb koumhesai nelländest tinaspäi. Toine stannin-mineral (Cu₂FeSnS₄) om harv i mülütab 27,5 % tinad. Luja znamoičend om olnu tinal ristitun civilizacijan istorijas kaiken. Tin om bronzan päkomponent, i sikš bronzaigan se oli olnu «strategižen» metallan.

Tin-metall paloiš om varuitoi, sen pölün i purun palaižed oma toksižed (voib kahthe grammhasai). Om morijoid tinan ühthendoiden keskes.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Tin om kebn tagokaz hobedaižvauged postpäličmänendmetall. Tetas nell' allotropišt modifikacijad: α, β, γ i σ, kaks' jäl'gmäižed oma olmas korktan painuden al. Kändusen α (hahkalaz tin) → β (vauged tin) lämuz om +13,2 C°.

Atommass — 118,71. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,31 g/sm³. Suladandlämuz — 505,08 K (231,93 C°). Kehundlämuz — 2875 K (2602 C°).

Londuseline tin kogoneb kümnes stabiližes izotopaspäi (kaikiš suremb lugu elementoiden keskes): 112-atommassanke (0,96 % massan mödhe), 114 (0,66 %), 115 (0,35 %), 116 (14,30 %), 117 (7,61 %), 118 (24,03 %), 119 (8,58 %), 120 (32,85 %), 122 (4,72 %) i 124 (5,94 %). Tetas mugažo 29 ratud radioaktivišt izotopad 99..111, 113, 121, 123, 125..137 atommassanke, i voib olda olmas 33 izomärad. Kaikiš hätkemban ¹²⁶Sn-izotopan pol'čihodamižen pord om 230 tuhad vozid, sid' ¹²³Sn (T_½=129,2 päivest) i tin-113 (115,1 päivest), mugažo ^121m1Sn-izomär (T_½= 44 vot), ^119m1Sn-izomär (293,1 päivest) i ^117m1Sn-izomär (13,76 päivest).

Himižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Muigotandmärad: +2, +4.

Honuzližel lämudel tin seižub il'mad i vet vaste sen-žo gruppan germanijan kartte. Mugoi inertižuz om hapandusiden olendan tagut metallan pindal järgeližiš arvoimižiš. Tinan muigotuz zavodiše il'mas +150 C° lämudel da sen korktemba:

{\mathsf {Sn+O_{2}\rightarrow SnO_{2}}}

Lämbitamižes tin reagiruib metallatomiden substancijoiden enambusenke. Sen aigan ühtnendad sädasoiš +4-muigotandmäranke, kudamb harakterine tinan täht enamba mi +2. Ozutesikš:

{\mathsf {Sn+2Cl_{2}\rightarrow SnCl_{4}}}

Metall suladase vähäkoncentriruidud muiktusiš (HCl, H₂SO₄)^[1]:

{\mathsf {Sn+2HCl\rightarrow SnCl_{2}+H_{2}\uparrow }}

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ottas kävutamižhe metallad krepindaks i ühthesuladusiš tobjimalaz: pakuitez (mülüd, fol'g) sömtavaroiden täht, elektrotehnižed ühtištoitused, torved, pörutüged (babbit-ühthesuladuz), akkumulätoriden anodad, tarbhaine ližaduz titanan i cirkonijan ühthesuladusiš.

Tinan disul'fid (SnS₂) kävutase imitirujiš kuldad mujuiš («potal'»).

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

↑ Неорганическая химия (Anorganine himii), koumetomine / Ju. D. Tretjakovan redakcijan al. — M.: Akademija-pästandkeskuz, 2004. T.2 : Химия непереходных элементов (Päličmänendatomiden elementoiden himii). Lpp. 105−153. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]

Tin Vikiaitas

[1] Неорганическая химия (Anorganine himii), koumetomine / Ju. D. Tretjakovan redakcijan al. — M.: Akademija-pästandkeskuz, 2004. T.2 : Химия непереходных элементов (Päličmänendatomiden elementoiden himii). Lpp. 105−153. (ven.)

[1]