Бертолд Брехт

Iugen Bertold Fredrix Brext

Iugen Bertold Fredrix Brext ( 10 Fevrali soli 1898 dar Augsburg ba dunjo omada, 14 Avgusti soli 1956 dar Berlin az olam guzaştaast.)jake az barcastatarin şoironi Olmoni bud.

Hajot

Brext dar Ausgburg, ki padaraş direktori fabrikai kogazbarori bud ta'lim giriftaast. Soli 1917 maktabi mijonaro xatm namuda ba Donişgohi Ljudvik -Maksimilanz doxil meşavad va ilmxoi duxturi va adabijotro azbar menamojad.Brec donişomuziro muvakkatan kat' mekunad cunki uro ba safi artiş da'vat menamojand.Soli 1919 u xonador meşavad va soxibi jak pisar meşavad Soli 1920 Brext ba Berlin meravad va uro xamcun az madanijatnoktarin şaxsoni ilmşinos kabul menamojand.Dar Berlin u bo Xelen Vejgel nom duxtare şinos şuda uro dust medorad va az jakum xamsaraş cudo şuda bo Xelen nikox mebandad. Az in nikox u boz soxibi pisare meşavad. Dar Berlin Brec bo jak gurux şaxsoni bafarxang va rassomon az Cumxuriji Vejmarer vomexurad.Naviştacoti u dar borai cam'ijati kapitalisti az tarafi omma muxokima meşud.Xamai rafikoni Brec kommunist budand ammo u xec gox ba jagon partija doxil nameşud. Jake az korxoi bextarini onzamonai u "Drejgroscenoper" bud. Az soli 1933 sar namuda Nejzis ( partijai sotsial milli) ba saxna guzoşta icro kardani korxoi Brecro ma'n mekunad va jakcand rafikoni uro ba xabs megirad.Ba'd az Rejstagbrand Brec az Olmon ba Praga , Viena va Şvetsarija ba Denmak meravad. Brec panc soli oxiri umri xeşro dar Denmak guzaronidaastjuDar soli 1938 u dar borai Calilio Calilej "Xajoti Calilej" menavisad,xamone, ki baroi ba olimon xakikatro bajon namudanaş az tarafi dindoron parronida şuda bud. Pas az in Bretc avval ba Şvetsija sipas ba Finlandija va oxir ba Maskav ba Ittifoki Şuravi meojad.Ammo xatto dar puştiboniji Stalin niz u xudro bexatar xisob nakarda macbur şud. ki ba Cin ba ştatxoi Muttaxida ravad.Brec dar Kanada kor va zindagi karda jakcand matnxo tarcuma kardaast. Soli 1947 dar muxiti Mek Kasi, a'zojoni kommiteti fa'oloni berunazamrikoi Brectro komunist e'tirof mekunand va mexoxand ba xabs girand ammo Bretc jagon bor a'zoi partijai komunisti nabudanaşro tasdik mekunad va ba Şvetsarija bozmegardad.

Soli 1948 Brext ba Berlin barmegardad.Vaj jake az nodirtarin şoir va muximtarin şaxs baroi Germanijai Demokrati Cavon bud.Ba'd az naşr baromadani naviştacoti Bretc dar borai xokimijati Olmon dar soli 1953 uro xele va xele azob dodand cunki u xakikatparvar bud.

Brext soli 1956 dar Berlin vafot kardaast.