Piiččus lii EuroopAasia taveoosij kalâččeijee.

Piiččus
Pluvialis apricaria
(Linnaeus, 1758)
Tile LC (eellimvuáimálâš)[1]
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)[2][3]
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Lodeh Aves
Lahko Riddolodeh Charadriiformes
Vyelilahko Kalâččeijeeh Charadrii
Hiäimu Pluvialidae
Suuhâ Laahuleh Pluvialis
Šlaajâ apricaria

Stuárudâh já tobdomeerhah

mute

Piiččus lii 25–28 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 160–220 g. Suájái koskâ lii 53–59 cm. Ton selgipeeli lii čapis- já fiskiskirjáá. Čapis čuávji já seelgi kooskâst lii vielgis säärgis. Uánihis njune lii čappâd já jyelgih láá čapisránáseh. Piiččus jienâ lii "pyiih"-njuurgâs.[4]

Lavdâm já eellimpiirâs

mute

Piiččus pessee Tave-Euroopist já -Ruošâst, Ruánááenâmist sehe Uárji-Aasia taveoosijn. Euroopist pessejeh suulân 460 000 paarrâd já Suomâst áárvu mield 50 000–80 000 paarrâd. Suomâst piiččus pessee tavveen tuodârkuávluin já mäddin eromâšávt Satakunta já Poođâeennâm jeegijn.[5] Varrim ääigi piiččusmuáđih orosteh piälduin já ridoin. Piiččus värree tálvástâllâđ Koskâmeerâ kuávlun já Uárji-Euroopân syeini-roovvâdmáánust já máccá pessiđ Suomân cuáŋui-vyesimáánust.[4]

Lasanem

mute

Piiččus piervâl lii vyeligis kyeppi, kuus tot mannee vyesimáánust nelji mane. Ores já niŋálâs läälih moonijd 27–29 peivid. Uđâgááh oceh tooláá jieijâs ravâdâs já kirdeškyetih 28 peeivi ahasâžžân.[4]

Raavâd

mute

Piiččus porá čielgitävtittes elleid.[4]

Fáádást eres soojijn

mute

Käldeeh

mute
  1. IUCN Red List Čujottum 21.6.2021 (eŋgâlâskielân)
  2. Valkama, Jari: Piiččus – Pluvialis apricaria Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
  3. Suomen lintuatlas Čujottum 21.6.2021 (suomâkielân)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Luontoportti.fi Čujottum 21.6.2021 (suomâkielân)
  5. Suomen lintuatlas Čujottum 21.6.2021 (suomâkielân)