Piiččus: Iäruttâs siijđo versioi kooskâst
sEi muokkausyhteenvetoa |
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.8 |
||
| Raddalâs 33 | Raddalâs 33 | ||
== Lavdâm já eellimpiirâs == |
== Lavdâm já eellimpiirâs == |
||
Piiččus pessee Tave-[[Euroop]]âst já -[[Ruoššâ|Ruošâst]], [[Ruánááeennâm|Ruánááenâmist]] sehe Uárji-[[Aasia]] taveoosijn. [[Euroop]]âst pessejeh suulân 460 000 paarrâd já [[Suomâ]]st áárvu mield 50 000–80 000 paarrâd. [[Suomâ]]st piiččus pessee tavveen tuodârkuávluin já mäddin eromâšávt [[Satakunta eennâmkodde|Satakunta]] já Poođâeennâm jeegijn.<ref>[http://valtikka.fmnh.helsinki.fi/tulokset/laji/kapustarinta Suomen lintuatlas] Čujottum 21.6.2021 <small>(suomâkielân)</small></ref> Varrim ääigi piiččusmuáđih orosteh piälduin já ridoin. Piiččus värree tálvástâllâđ [[Koskâmeerâ]] kuávlun já Uárji-[[Euroop]]ân syeini-roovvâdmáánust já máccá pessiđ [[Suomâ]]n cuáŋui-vyesimáánust.<ref name="luontoportti"/> |
Piiččus pessee Tave-[[Euroop]]âst já -[[Ruoššâ|Ruošâst]], [[Ruánááeennâm|Ruánááenâmist]] sehe Uárji-[[Aasia]] taveoosijn. [[Euroop]]âst pessejeh suulân 460 000 paarrâd já [[Suomâ]]st áárvu mield 50 000–80 000 paarrâd. [[Suomâ]]st piiččus pessee tavveen tuodârkuávluin já mäddin eromâšávt [[Satakunta eennâmkodde|Satakunta]] já Poođâeennâm jeegijn.<ref>[https://web.archive.org/web/20210624204626/http://valtikka.fmnh.helsinki.fi/tulokset/laji/kapustarinta Suomen lintuatlas] Čujottum 21.6.2021 <small>(suomâkielân)</small></ref> Varrim ääigi piiččusmuáđih orosteh piälduin já ridoin. Piiččus värree tálvástâllâđ [[Koskâmeerâ]] kuávlun já Uárji-[[Euroop]]ân syeini-roovvâdmáánust já máccá pessiđ [[Suomâ]]n cuáŋui-vyesimáánust.<ref name="luontoportti"/> |
||
== Lasanem == |
== Lasanem == |
||
Versio 3. čohčâmáánu 2021 tme 02.19
| Piiččus Pluvialis apricaria (Linnaeus, 1758) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
| Tile Suomâst | LC (eellimvuáimálâš)[2] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Lodeh Aves |
| Lahko | Riddolodeh Charadriiformes |
| Vyelilahko | Kalâččeijeeh Charadrii |
| Hiäimu | Pluvialidae |
| Suuhâ | Laahuleh Pluvialis |
| Šlaajâ | apricaria |
Piiččus lii Euroop já Aasia taveoosij kalâččeijee.
Stuárudâh já tobdomeerhah
Piiččus lii 25–28 cm kukkosâš lodde, mii tiäddá 160–220 g. Suájái koskâ lii 53–59 cm. Ton selgipeeli lii čapis- já fiskiskirjáá. Čapis čuávji já seelgi kooskâst lii vielgis säärgis. Uánihis njune lii čappâd já jyelgih láá čapisránáseh. Piiččus jienâ lii "pyiih"-njuurgâs.[3]
Lavdâm já eellimpiirâs
Piiččus pessee Tave-Euroopâst já -Ruošâst, Ruánááenâmist sehe Uárji-Aasia taveoosijn. Euroopâst pessejeh suulân 460 000 paarrâd já Suomâst áárvu mield 50 000–80 000 paarrâd. Suomâst piiččus pessee tavveen tuodârkuávluin já mäddin eromâšávt Satakunta já Poođâeennâm jeegijn.[4] Varrim ääigi piiččusmuáđih orosteh piälduin já ridoin. Piiččus värree tálvástâllâđ Koskâmeerâ kuávlun já Uárji-Euroopân syeini-roovvâdmáánust já máccá pessiđ Suomân cuáŋui-vyesimáánust.[3]
Lasanem
Piiččus piervâl lii vyeligis kyeppi, kuus tot mannee vyesimáánust nelji mane. Ores já niŋálâs läälih moonijd 27–29 peivid. Uđâgááh oceh tooláá jieijâs ravâdâs já kirdeškyetih 28 peeivi ahasâžžân.[3]
Raavâd
Piiččus porá čielgitävtittes elleid.[3]
Käldeeh
- ↑ IUCN Red List Čujottum 21.6.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Suomen lintuatlas Čujottum 21.6.2021 (suomâkielân)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Luontoportti.fi Čujottum 21.6.2021 (suomâkielân)
- ↑ Suomen lintuatlas Čujottum 21.6.2021 (suomâkielân)