Milano: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Redaktsioon: 15. oktoober 2021, kell 23:27 redigeeri Kotkan lusija (arutelu \| kaastöö) 592 muudatust Link ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 30. mai 2024, kell 21:51 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 49 503 muudatust Resümee puudub
(ei näidata 4 kasutaja 5 vahepealset redaktsiooni)
4. rida: \| nimi1_keel = itaalia \| nimi1 = Milano \| nimi2_keel = lombardia \| nimi2 = Milan \| ~~pilt~~pilt_üldvaade = Full Milan skyline from Duomo roof.jpg \| lipp = Flag of Milan.svg \| lipu_link = [[Milano lipp]] \| vapp = CoA Città di Milano.svg \| vapi_link = [[Milano vapp]] \| pindala = ~~182~~ \| elanikke = \| asendikaart = Itaalia }} '''Milano''' ([[itaalia keel]]es ''Milano'', [[Milano murre\|Milano murdes]] ''Milán'', ''Milan'') on [[linn]] ~~[[Itaalia]]s~~Itaalias [[Lombardia\|Lombardia maakonnas]]s, [[Milano provints]]i [[halduskeskus]]. Asub Kesk-Euroopast üle [[Alpid]]e kulgevate teede ristumiskohal; on kanalite kaudu ühenduses [[Po jõgi\|Po jõega]]. Tähtis liiklussõlm, Itaalia suurim tööstuskeskus. Milano on Itaalia jõukaim linn. Milano on ka üks neljast maailma tuntumast [[moepealinn]]ast. 24. rida ⟶ 25. rida: [[222 eKr]] vallutasid linna roomlased ja liitsid selle enda riigiga.<ref name=Antiigileksikon/> Rooma ajal oli linna nimi ''[[Mediolanum]]''<ref name=Antiigileksikon/> ja sellest tuleb ka tänapäevane nimi. Insuberid liitusid [[Hannibal]]iga ning sellepärast alistas [[Rooma riik]] Mediolanumi [[194 eKr]] uuesti.<ref>Antiigileksikon, 1. kd, lk 212.</ref> Keiser [[Augustus]]e valitsemise ajal oli Milano [[Rooma]] järel suuruselt teine linn impeeriumis. Alates [[89 eKr]] oli ta [[munitsiipium]], [[Hadrianus]]e ajal sai [[koloonia (antiikaeg)\|kolooniaks]] ning kujunes Põhja-Itaalia tähtsaimaks linnaks ja liiklussõlmeks.<ref name=Antiigileksikon/> Kui [[Diocletianus]] [[3. sajand]]il impeeriumi kaheks jagas, sai Mediolanumist impeeriumi läänepoolse osa pealinn.<ref name=Antiigileksikon/> Mediolanum oli [[Lääne-Rooma riik\|Lääne-Rooma riigi]] pealinn seni, kuni keiser [[Honorius]] selle [[404]]. aastal [[Ravenna]]sse viis.<ref>Antiigileksikon, 1. kd, lk 197.</ref> [[313]]. aastal kuulutas keiser [[Constantinus Suur\|Constantinus]] välja [[Milano edikt]]i, milles ta tunnistas impeeriumi ametliku usundina [[kristlus]]t.<ref>Antiigileksikon, 1. kd, lk 105.</ref> [[452]]. aastal vallutasid Mediolanumi [[hunnid]]. [[Aastal 539]] purustati ta sõjas [[gootid]]ega. Alates [[569]]. aastast kuulus ta [[langobardid]]ele.<ref name=Antiigileksikon/> Alates [[774]]. aastast kuulus Milano [[Frangi riik]]i, [[962]]. aastast [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser\|keisrite]] valdusse. [[1045]] kuulutati linnas välja autonoomse valitsusega kommuun ning Milano asus teiste tugevate linnadega nagu [[Pavia]], [[Cremona]], [[Lodi (Itaalia)\|Lodi]] ja [[Como]]ga võitlema ülevõimu pärast Lombardias. Aastal [[1162]] Milano hävitati [[Friedrich I Barbarossa]] käsul ning taastati hiljem [[Lombardia Liiga]] abiga. Aastal [[1329]] algas [[Visconti]]de türannia; ~~[[1450]]–1535~~aastatel 1450–1535 olid võimul [[Sforza]]d. Alates [[1535]]. aastast kuulus Milano [[Hispaania]]le, ~~[[1706]]–1797~~1706–1797 ja ~~[[1815]]–[[1859]]~~1815–1859 [[Austria]]le. Milano oli ~~[[1797]]–1805~~1797–1805 [[Tsisalpiini vabariik\|Tsisalpiini]] ja [[Itaalia vabariik (Napoleoni)\|Itaalia vabariigi]] ning ~~[[1805]]–1815~~1805–1815 [[Itaalia kuningriik (Napoleoni)\|Itaalia kuningriigi]] pealinn. == Arhitektuurimälestised == [[Pilt:876MilanoDuomo.JPG\|pisi\|[[Milano toomkirik]]]] * [[Castello Sforzesco]] (14.–15. sajand) * [[Galleria Vittorio Emanuele II]] passaaž ([[1867]]) * [[La Scala]] teatrihoone (~~[[1766]]–[[1778]]~~1766–1778) * [[Milano toomkirik]] (''Duomo'') (1384–1577): Itaalia suursuguseim [[gooti stiil]]is ehitis * [[Ospedale Maggiore]] * [[Pirelli]] büroohoone ([[1960]]) * San Lorenzo Maggiore kirik * San Satiro kirik * Sant'Ambrogio kirik on 9.–12. sajandist pärinev kõige püham paik linnas. See seisab vundamendil, mis on laotud püha [[Ambrosius]]e, Milano esimese piiskopi ja kiriku ühe asutaja ajal (340–397). Krüptis on näha Ambrosiuse säilmed. Kiriku viie võlvikuga fassaadist sai Lombardia romaani stiili suur eeskuju. * [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik\|Santa Maria delle Grazie]] kirik (~~[[1465]]–[[1498]]~~1465–1498), kus asub [[Leonardo da Vinci]] tuntud [[fresko]] "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)\|Püha õhtusöömaaeg]]" * [[Milano amfiteater\|Milano amfiteatri]] säilinud osa 66. rida ⟶ 67. rida: Milanos asub palju tuntud ettevõtteid, näiteks [[Giorgio Armani]], [[Dolce & Gabbana]], [[Prada]], [[Versace]], [[Pirelli]], [[Telecom Italia]], [[Alfa Romeo]] ja [[Bugatti]]. == Haridus == Milanos asuvad [[Milano ülikool]], [[Bocconi ülikool]] ja [[Itaalia Keele ja Kommunikatsiooni Ülikool]]. == Vaata ka == * [[Milano hertsogite loend]]▼ * [[Biblioteca Ambrosiana]] * [[Torre Unicredit]]▼ * [[Cimitero Monumentale di Milano]] * [[Itaalia 1629.–1631. aasta katkuepideemia]] ▲* [[Milano hertsogite loend]] * [[Milano linnamüür]] * [[Piazza del Duomo (Milano)\|Piazza del Duomo]] ▲* [[Torre Unicredit]] == Viited ==