|
Populaarsed olid Lutsu [[följeton]]id, mille tegelastest tuntuim on [[Karl Martin Uhhuu]]. Tänini loetakse Lutsu mälestuste sarja, lastejuttudest populaarseim on aga "[[Nukitsamees]]", millest valmis [[Nukitsamees (film)|samanimeline film]] [[1981]]. aastal režissöör [[Helle Karis]]e käe all.
Lutsu populaarsus ja rahvalikkus on teinud talle karuteeneid, akadeemilises kirjandusteaduses on ta jäänud "tõsisemate" kirjanike varju. Nii näiteks pole 2001. aasta "Eesti kirjandusloos" Luts pälvinud eraldi peatükki (erinevalt näiteks [[Ernst Peterson-Särgava]]st ja [[Juhan Sütiste]]st1976), vaid tema loomingu käsitlus jaotub laiali eri žanride ja perioodide peatükkidesse.<ref name="Eesti kirjanduslugu" /> Kirjandusringkondade üleolevat suhtumist Lutsu on kajastanud ka [[MihkelSügis Mutt(film)|Sügis]] romaanis "[[Elu allikad]]"(1991).
== Elukäik ==
[[Pilt:Oskar Lutsu (1887-1953) haud.JPG|pisi|Oskar Lutsu haud ja [[Oskar Lutsu hauamonument|hauamonument]] [[Tartu]]s]]
* [[1894]] Õppis [[Änkküla]] külakoolis.
* [[1895]]–[[1899]] [[Palamuse]] kihelkonnakool.
* [[1899]]–[[1902]] [[Tartu Reaalkool]].
* [[1903]]. aastast töötas apteekriõpilasena Tartus ja [[Narva]]s, alates [[1908]] [[Tallinn]]as ja [[Peterburi]]s.
* [[1911]]–[[1914]] õppis [[Tartu Ülikool]]is rohuteadust, algul [[vabakuulaja]]na.
* 1915–1918 võttis [[Farmatseut|farmatseudina]] osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] [[Pihkva]]s, [[Varssavi]]s, [[Dvinsk]]is, [[Vilnius]]es ja [[Vitebsk]]is, samal perioodil ka abiellus.
* [[1919]]–[[1920]] töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana.
* [[1922]]. aastast oli kutseline kirjanik Tartus.
* [[1941]] sai temast Eesti NSV esimene [[personaalpension]]är.
* 1941–1944 oli Luts üks väheseid eesti kirjanikke, kelle teostest ilmusid kordustrükid (kokku 5, sealhulgas "Vanasti", "Pikem peatus" ja "[[Kevade]]"; viimane parandustega, näiteks Tõnissoni terava repliigita sakslaste pihta).<ref name="Signe Pärt" />
* [[1945]] anti talle [[Eesti NSV]] esimene [[Eesti NSV rahvakirjanik]]u aunimetus.
* [[1946]] pälvis ta [[Tööpunalipu orden]]i.
Oskar Luts on maetud Tartu [[Pauluse kalmistu]]le.<ref name="E1vAY" />
==Perekond==
Oskar Luts oli Hindrik ja Leena Lutsu esimene laps. Ta sündis 7. jaanuari ööl 1887. aastal Posti talu saunas [[Järvepera]] külas [[Palamuse]] kihelkonnas Tartumaal.<ref name="nUgMe" /> Tema noorim vend oli hilisem filmioperaator ja filmilavastaja [[Theodor Luts]].
Lutsu abikaasa Valentina Luts (1892–1982), neiupõlvenimega Krivitskaja, sündis 12. veebruaril 1892 [[Minsk|Minskis]]. Ta oli pärit [[Viciebski kubermang]]ust. Valentina isa Simeon oli rahvuselt [[valgevenelased|valgevenelane]], kes töötas [[Vitebsk]]i politseipristavina, ning ema Anna oli rahvuselt [[poolakad|poolatar]].<ref name="Lõhmus" /><ref name="Kull" /> Kui Valentina oli viie aastane, siis suri ta isa. Emal jäi järele viis alaealist last. Raske majandusliku olukorra tõttu pidi Valentina hakkama noorelt töötama ja sellepärast jäi tal ka keskkool lõpetamata. Ta töötas [[Viciebsk]]i linnas raudteede valitsuses kontoriametnikuna.<ref>{{Netiviide|autor=Meeli Väljaots|url=https://elu24.postimees.ee/7569939/elu25-naine-klassiku-korval-oskar-lutsu-valgevene-prouast-valentinast|pealkiri=ELU25 ⟩ Naine klassiku kõrval: Oskar Lutsu valgevene prouast Valentinast|väljaanne=Postimees|aeg=22. juuli 2022}}</ref>
Oskar ja Valentina abiellusid 2. juulil ([[vkj]]) 1917 Viciebskis ning nende poeg [[Georg Luts]] sündis 11. aprillil 1918 veel seal.<ref name="Kull" /> Perekond tuli varasügisel 1918 Eestisse.
== Looming ==
===Varane looming===
Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui [[1907]]. aastal ilmus [[Postimees|Postimehes]] tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Algul avaldas Luts oma teosed pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all.<ref name="Roos" />
Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis [[Päevaleht (1905)|Päevalehele]] saksa kirjaniku Hartwiga romaani ja kirjutas mitu jutustust. Mõningane paus tuli sisse 1909–1911, mida võib põhjendada [[ajateenistus]]ega sõjaväes [[Peterburi]]s. 1911. aastal taas Eestis olles ja [[Tartu Ülikool]]i rohuteadust õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "[[Paunvere]]", mis ilmus küll alles 1913.<ref name="Roos" />
===Tootsi-lood===
Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "[[Kevade]]" ilmus kahes osas aastatel [[1912]]–[[1913]] ning andis edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" I–II, [[1918]]–1919; "[[Tootsi pulm]]", [[1921]]; "[[Argipäev]]", [[1924]]; "[[Sügis (Luts)|Sügis]]", [[1938]], II osa [[1988]].
Sarja tegevus toimub [[Paunvere]] alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava [[Palamuse]]ga. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "[[Kevade]]s": [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Aadniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], aga samuti kohaliku kiriku kellamees [[Lible]] ja köster [[Julk-Jüri]] ning kooliõpetaja [[õpetaja Laur|Laur]] on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1970), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1991).
===="Kevade"====
|