Oskar Luts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KrattBot (arutelu | kaastöö)
P Mall:Infokast persoon ühtlustamine
 
(ei näidata 27 kasutaja 46 vahepealset redaktsiooni)
1. rida:
{{See artikkel|kõneleb eesti kirjanikust; advokaadi kohta vaata artiklit [[Oskar Lutz]].}}
{{Persoon
| Niminimi = Oskar Luts
| Taustavärv =
| Piltpilt = Oskar Luts.jpg
| Pildisuuruspildisuurus = 200px
| Pildi infopildiallkiri =
| Sünninimisünninimi =
| Sünniaegsünniaeg = {{Sünniaeg|1887|01|7}}
| Sünnikohtsünnikoht = [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]]
| Surmaaegsurmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1953|03|23|1887|01|7}}
| Surmakohtsurmakoht = [[Tartu]]
| Rahvusrahvus = [[eestlased|eestlane]]
| a1 = Elukutse
| a2 = kirjanik, farmatseut
28. rida:
}}
'''Oskar Luts''' ([[7. jaanuar]] [[1887]] <small>([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 26. detsember 1886)</small> [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]] – [[23. märts]] [[1953]] [[Tartu]]) oli eesti kirjanik ja [[farmatseut]].
 
Lutsu tuntuimad teosed on [[Paunvere]] alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "[[Kevade]]" (1912–1913), "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" (1918–1919) ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]" (1938, 1988). Kirjandusteadlane [[Janika Kronberg]] nimetab veebientsüklopeedias [[Estonica]] Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks".<ref name="2PDY0" />
 
Luts on tuntud eelkõige rahvaliku [[Realism (kirjandus)|realistliku]] proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase [[Heino Puhvel]]i sõnul on Lutsu stiilile omased "[[huumor]] ja [[sentimentalism|sentimentaalne]] pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."<ref name="Puhvel144" /> Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka [[Charles Dickens]]iga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud.<ref name="estinst" />
 
Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "[[Kevade]]" (1912–1913), "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" (1918–1919) ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]" (1938, 1988), samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "[[Talve]]" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti [[Palamuse]]ga sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis[[kihelkonnakool]]is. Mitmed Lutsu tegelased – [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Adniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], kellamees [[Lible]], köster [[Julk-Jüri]], [[õpetaja Laur]] – on saanud rahvuslikeks [[arhetüüp]]ideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (19701969), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (19911990), "[[Talve (film)|Talve]]" (2020).
[[Pilt:Nikolai Triik TKM 1552B.jpg|pisi|Oskar Luts. [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] söejoonistus, [[1928]]]]
 
Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "[[Kevade]]", "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "[[Talve]]" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti [[Palamuse]]ga sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu tegelased – [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Adniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], kellamees [[Lible]], köster [[Julk-Jüri]], [[õpetaja Laur]] – on saanud rahvuslikeks [[arhetüüp]]ideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1970), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1991), "[[Talve (film)|Talve]]" (2020).
 
[[Pilt:Nikolai Triik TKM 1552B.jpg|pisi|Oskar Luts. [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] söejoonistus, [[(1928]])]]
Samas ilmus Lutsult ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna [[agul]]ielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "[[Tagahoovis]]" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutunud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."<ref name="Puhvel145" /> Näidendeist menukaim on "[[Kapsapea]]" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud [[Kapsapea (multifilm)|samanimeline multifilm]].
 
84. rida ⟶ 81. rida:
Ehkki Luts ei pidanud oma koolimälestusi kirjutades nende lugejatena silmas lapsi, võitis "Kevade" juba 1920.–1930. aastatel noorte lugejate tähelepanu. Tänini seisab see kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas, kus sellega tegeldakse juba neljandas klassis.<ref name="Rapid development" />
 
Raamatu muudavad ajatuks selle värvikad karakterid, rahvalik huumor ja elav tegevustik, mille varjus kirjeldab autor leebelt inimhinge sügavaid tundeid. Seepärast võimaldab "Kevade" üha uusi tõlgendusi ja käsitlusi, eriti seoses teiste kunstivormidega. Korduvalt on teost seatud lavalaudadele:<ref name="Rapid development" /> 1937. aastal lavastas selle esimesena [[Andres Särev]],<ref name="Raimu Hanson" /> sõjajärgseil aastail [[Voldemar Panso]] jt.<ref name="Eerik Teder" /> Lutsu enda näidend "Tootsi lood" valmis 1929 ja lavastati Pärnu "Endlas" 1936.
 
Esimest korda kaaluti "Kevadest" filmi tegemist juba 1926.–1927. aastal, mil Oskar Luts kirjutas oma venna Theodor Lutsu filmikompaniifilmistuudio Estonia-Film tarbeks isegi stsenaariumi ("Joosep Toots"). Tookord filmist siiski asja ei saanud,<ref name="Raimu Hanson" /> "Kevade" ainetel valmis [[Kevade (film)|samanimeline film]] alles 1970. aastal režissöör [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] käe all. See kuulub koos sama režissööri tehtud järgedega nüüdseks vankumatult Eesti kinoklassikasse, mitme põlvkonna jaoks seostuvad Lutsu tegelaskujud just toonaste näitlejatega (nt Toots – [[Aare Laanemets]], Tõnisson – [[Ain Lutsepp]], Lible – [[Kaljo Kiisk]]).<ref name="Rapid development" /> "Kevade" lavastamisest kõneles 1984. aasta muusikaline mängufilm "[[Kevad südames]]" (peaosas noor kontratenorsopran [[Toomas Uibo]]).<ref name="yFruV" /> "Kevade" põhjal on loodud ka ballett.<ref name="Rapid development" />
 
"Kevade" on ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde.<ref name="zsVbZ" />
 
===="Uusi pildikesi "Kevadest""====
Neli täiendavat juttu "Kevadele", ilmunud Postimehes ajalehe joonealusena aastail 1942–1943, eraldi raamatuna alles 1995. Kuigi tegevusaja järgnevuses "Kevade" ja "Suve" vahel, valmis Lutsul viimasena kõigist Tootsi-lugudest.
 
===="Suvi"====
{{vaata|Suvi (Luts)}}
"Kevade" lugejamenu ajel jätkas Luts samadest tegelastest kirjutamist. 1918. aastal ilmus "Suve" esimene osa, 1919. aastal teine. Tegevustik neis toimub 6–7 aastat "Kevade" lõpust hiljem, ajaloolises plaanis millalgi enne Vabadussõda. Ilmselt toimub tegevust siiski hiljem, aastal 1910 ning edasi.
 
Tuttavad tegelased on jõudnud mehelemineku- või naisevõtuikka. Teose keskmes on [[Joosep Toots]], kes on töötanud Venemaal mõisavalitsejana, saabub sealt tagasi kodutallu Ülesoole ning hakkab mahajäänud talu üles ehitama. Toots konkureerib endise kooliõe [[Raja Teele]] sümpaatia pärast rätsep [[Jorh Aadniel Kiir|Jorh Adniel Kiirega]]. Teele nõudmisel on Kiir valmis isegi senisest elukutsest loobuma ja põllumeheks hakkama. Asjast ei tule aga midagi välja ning pärast vastastikuseid vingerpusse jääb peale ikkagi Toots.
132. rida ⟶ 129. rida:
Oma esimeses näidendis "Paunvere" kirjeldas Luts 1910. aastal valminud Palamuse seltsimaja ehitust.<ref name="UsvXk" />
 
Lutsu populaarseim ja tuntuim draamateos on kahtlemata "[[Kapsapea]]", mida kirjandusloolane [[Ants Järv]] iseloomustab nii: "... "Kapsapää" (1912) on eesti näitekirjanduse parim ühevaatuseline komöödia."<ref name="EKL150" />
 
===Jutustused===
Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa ("Kirjutatud on ...", 1914, hilisemais trükkides "[[Soo (raamat)|Soo]]"; "Kirjad Maariale", 1919; "Karavaan", 1920). Lutsu [[proosa]]loomes leidub ka sentimentaal-[[Naturalism|naturalistlikku]] linnaainest: süžee ja tüübistik on lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustustes noorukeist ("Andrese elukäik", [[1923]]; "Õpilane Valter", [[1927]]; "Väino Lehtmetsa noorpõlv", [[1935]]), melodramaatika ühendab Lutsu [[moraal]]i- ja [[karskus|karskusteemalisi]]eteemalisi jutustusi ("Iiling", 1924; "Olga Nukrus", [[1926]]; "Udu", [[1928]]; "Pankrot", [[1929]]) ning tragikoomika ja [[grotesk]] agulielust kõnelevaid jutustusi ("[[Tagahoovis]]", [[1933]]; "Vaikne nurgake", [[1934]]).
 
===Mälestused===
153. rida ⟶ 150. rida:
[[Pilt:Riia 38, Tartu 1.JPG|pisi|Maja [[Tammelinn]]as [[Tartu]]s, kus aastail 1936–1953 elas Oskar Luts. 1964. aastast asub seal [[Oskar Lutsu majamuuseum]]]]
==Mõju Eesti kultuuris==
 
Oskar Lutsu teosed on mõjutanud ka eesti keelepruuki. Arvukalt on tsiteeritud ja parodeeritud "Kevade" alguslauset: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud." Levinud on nii teisedki Lutsu tegelaste repliigid – "Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!" – "Oleks ma teadnud, et sa tuled, ma oleks kodust ära läinud." – "Mis sul seal kodus on?" "Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste." – kui ka fraasid nagu "[[Damaskuse teras|tamasseri raud]]" ja "Lible tegi, Lible tegi!". Suuresti teatakse neid siiski filmide järgi.
Lutsu tuntuimad teosed on [[Paunvere]] alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "[[Kevade]]" (1912–1913), "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" (1918–1919) ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]" (1938, 1988). Kirjandusteadlane [[Janika Kronberg]] nimetab veebientsüklopeedias [[Estonica]] Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks".<ref name="2PDY0" />
 
Oskar Lutsu teosed on mõjutanud ka eesti keelepruuki. Arvukalt on tsiteeritud ja parodeeritud "Kevade" alguslauset: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud." Levinud on nii teisedki Lutsu tegelaste repliigid – "Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!" – "Oleks ma teadnud, et sa tuled, ma oleks kodust ära läinud." – "Mis sul seal kodus on?" "Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste." – kui ka fraasid nagu "[[Damaskuse teras|tamasseriTamasseri raud]]" ja "Lible tegi, Lible tegi!". Suuresti teatakse neid siiski filmide järgi.
 
===Mati Undi Lutsu-lavastused===
164. rida:
 
* Oskar Lutsule on püstitatud mälestusmärke, neist esimene 1954. aastal [[Oskar Lutsu hauamonument|hauamonumendina]] (autorid [[Martin Saks]] ja [[Endel Taniloo]]). 1987. aastal püstitati talle Tartusse [[Emajõgi|Emajõe]]-äärsesse [[Vabaduse puiestik]]ku [[Oskar Lutsu ausammas|mälestussammas]] (autor [[Aulin Rimm]], arhitekt [[Allan Murdmaa]]).
* Oskar Lutsu järgi on nimetatud [[Oskar Lutsu Palamuse GümnaasiumPõhikool]], [[Tartu Linnaraamatukogu|Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu]] (1987. aastast, varem Nikolai Gogoli nimeline) ja [[Oskar Lutsu tänav (Palamuse)|Oskar Lutsu tänav]] Palamusel. Aastail 1958–1987 kandis (Oskar) Lutsu tänava nime Tartus ka varasem ja hilisem [[Näituse tänav (Tartu)|Näituse tänav]].
* 1964. aastast tegutseb Tartus Lutsu 1936. aastal ehitatud majas Riia tänaval [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[1987]], aastast aga [[Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum|O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum]] [[Palamuse]]l.
* 1987. aastast antakse Palamusel välja [[Oskar Lutsu huumoripreemia]]t. Selle esimene laureaat oli [[Priit Aimla]].
190. rida:
<ref name="Lõhmus">[[Alo Lõhmus]]. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/oskar-lutsu-jareltulijad-on-truud-apteegiteadusele-ning-kirjandusele?id=63668830 "Oskar Lutsu järeltulijad on truud apteegiteadusele ning kirjandusele."] ''[[Maaleht]]'' 22. detsember 2011.3.</ref>
<ref name="Kull">Aivar Kull. [http://www.postimees.ee/1431693/georg-lutsu-nahtamatu-elulugu "Georg Lutsu nähtamatu elulugu."] ''[[Postimees]]'' 3. september 2004.</ref>
<ref name="Roos">[[Jaan Roos]] [https://web.archive.org/web/20110820021518/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=646 "O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref>
<ref name="Eerik Teder">Eerik Teder [http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=3320 "Oskar Lutsu "Kevade" sai 90-aastaseks"], 7. jaanuar 2003 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref>
<ref name="Rapid development">Krista Kumberg [https://web.archive.org/web/20160304030706/http://www.estonica.org/en/Estonian_children%E2%80%99s_literature/Rapid_development_of_children%E2%80%99s_literature/ "Rapid development of children's literature"] Estonica, 2006–2009 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref>
231. rida:
* [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=58&page_start=2&table=Persons 147 fotot Kirjandusmuuseum] Kirjandusmuuseum
* [[Ilmar Reiman]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=26 "Oskar Luts"] Eesti Kirjandus, 1927, nr 6 ja 7 (loetav Kirjandusarhiivi aadressil)
* [[Aivar Kull]] [httphttps://archive.istoday/HKENr20130106133105/http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/03/30/tartu/kultuur.htm%23esimene "Kaks suurt tartlast: Luts ja Jürgenstein"] Tartu Postimees, 30. märts 1998
* Aivar Kull [http://www.sirp.ee/archive/1999/09.04.99/Kirjand/kirjand1-4.html "Oskar Luts ja kõmuajakirjandus"] Sirp, 9. aprill 1999
* Aivar Kull [http://www.sirp.ee/archive/2000/28.04.00/Kirjand/kirjand1-6.html "Oskar Luts ja nõukogude tsensuur"] Sirp, 28. aprill 2000
256. rida:
[[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Raamatukaubandus]]
[[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1887]]