Varssavi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
(ei näidata 19 kasutaja 35 vahepealset redaktsiooni) | |||
2. rida:
| nimi = Varssavi
| hääldus = varš'ava
|
| pilt = {{Fotomontaaž|asend=center
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Warsaw.svg|150px]]▼
| foto1a = Warsaw skyline Świętokrzyski Bridge.jpg
| foto2a = Hotel Bristol, Warszawa.jpg
| foto2b = 20 PKiN Warszawa 270915.jpg
| foto3a = Warszawa kościół pokarmelicki.jpg
| foto3b = Warszawa, Rynek Starego Miasta 42-34 20170518 001.jpg
| foto4a = Pałac Na Wyspie w Warszawie, widok na elewację południową.jpg
| foto4b = Poland-00808 - Castle Square (31215382745).jpg
| foto5a = Wilanów Palace.jpg
| suurus = 260
| vahed = 2
| värv =
| ääris = 0
| tekst = Päripäeva ülevalt: Vaade kesklinnale, [[Kultuuri ja Teaduse Palee]], [[Varssavi vanalinn|vanalinn]], [[Varssavi Kuningaloss|Kuningaloss]], [[Wilanówi loss]], [[Kuninglik Łazienki park]], ''[[Kościół Karmelitów]]'', [[Hotel Bristol]].
}}
| pildiallkiri =
| lipu_link = [[Varssavi lipp]]
| vapp = Coat of arms of Warsaw.svg
| vapi_link = [[Varssavi vapp]]
| pindala = 517,24
| elanikke =
| asendikaart = Poola
}}
'''Varssavi''' ([[poola keel]]es ''Warszawa''
Varssavi linnas elas
Varssavi mitteametlik [[hümn]] on "[[Varšavjanka]]". See on
== Nimi ==
Varssavi poolakeelne nimi tähendab 'Warszile kuuluv'. Warsz on lühend slaavipärasest mehenimest Warcisław. Samast mehenimest pärineb ka [[Wrocław]]i nimi.
[[Rahvaetümoloogia]] järgi
Tänapäevaks on selgunud, et Warsz oli 12. või 13. sajandil elanud aadlik, kellele kuulus tänapäeva [[Mariensztat]]i [[asum]]is olnud
== Asukoht ==
Varssavi asub Poola idaosa keskel ja [[Masoovia]] tasandiku keskel [[Visla]] jõe mõlemal [[kallas|kaldal]] 300
Keskmiselt asub linn 100 m kõrgusel merepinnast. Madalaim koht asub linna loodeservas Visla paremal kaldal 75,6 m kõrgusel. Kõrgeim koht Visla vasakul kaldal jääb Redutowa bussidepoo alale Wola linnaosas ja on 115,7 m kõrgusel. Kõrgeim koht Visla paremal kaldal asub linna idapiiril Wesoła linnaosas Groszówkas ja on 122,1 m kõrgusel. On kõrgemaidki künkaid, aga need pole looduslikud, vaid inimeste rajatud, näiteks Varssavi ülestõusu küngas (121 m) ja Szczęśliwice küngas (138 m).
== Kliima ==
Varssavi asub [[parasvööde|parasvöötmes]] merelise ja mandrilise kliima piiril. Kliima on umbes samasugune kui Lääne-Eesti saartel, ainult pisut kuivem ja suvel pisut soojem.
Kõige kõrgemad absoluutsed temperatuurid on registreeritud augustis (+36,4
Kõige madalamad absoluutsed temperatuurid on registreeritud jaanuaris (
Aastas paistab [[päike]] keskmiselt 1571 tundi, kõige rohkem juunis (237) ja juulis (226), kõige vähem detsembris (25) ja novembris (39 tundi).
== Ajalugu ==
{{vaata|Varssavi linna ajalugu}}
{{UNESCO
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|pikkuskoord= 21/0/42.012/E
|
|
|laiendatud =
|
}}
Tänapäeva Varssavi maa-ala oli asustatud juba [[Lužica kultuur]]i ajal, mis oli sealkandis levinud 1300–500 e.m.a. Pidevalt on Varssavi maa-ala olnud asustatud juba vähemalt 1400 aastat, kuigi asula on korduvalt kohta muutnud.
===Keskaeg===
Esimene kindlustatud asula linna maa-alal oli Bródno. See rajati Loode-Varssavi maa-alale 9. või 10. sajandil ja oli suhteliselt väike. See asula põletati maha 1040. aasta paiku Miedawi ülestõusu ajal – Miedaw oli üks Masoovia kohalikest vürstidest.
84. rida ⟶ 86. rida:
Esimene ajalooline dokument Varssavi [[kastellaan]]i olemasolust pärineb [[1313]]. aastast. Selle aja paiku sai Varssavi [[Masoovia hertsog]]i asupaigaks ja [[1413]] Masoovia pealinnaks. [[14. sajand]]i Varssavi [[majandus]] põhines [[käsitöö]]l ja [[kaubandus]]el, linnaelanike varaline ebavõrdsus oli väga suur.
[[Pilt:Warsaw
[[15. sajand]]il hakkas linna müüri taha tekkima uus linn ja see sai nime [[Nowe Miasto (Varssavi)|Nowe Miasto]], samas kui vana linna hakati kutsuma [[Stare Miasto]]ks. Kummalgi linnal oli oma seadused ja linnavalitsus. Uue linna asutamise peamine põhjus oli teiseusuliste saabumine sinnakanti (Stare Miastosse ei lubatud [[juudid|juute]] elama).
[[1515]], kui käis [[Moskva suurvürstiriik|Moskva]] ja [[Leedu suurvürstiriik|Leedu]] vaheline sõda, puhkes Stare Miastos [[tulekahju]], mis hävitas suure osa linnast. Arvatavasti süütasid selle Venemaa agendid. [[1525]] toimus lihtrahva suure rõhumise tõttu esimene ülestõus rikaste ja nende võimu vastu.
[[1526]] suri hertsogisugu välja ja kogu hertsogkond läks [[Poola kroon]]i maade hulka. [[1529]] tuli Varssavis esimest korda kokku kogu Poola Seim ja [[1569]] sai Varssavi Seimi alaliseks asupaigaks. Seni oli Poola pealinn olnud [[
===Uusaeg===
[[1655]]–[[1658]] vallutati Varssavi kolm korda, iga kord pärast piiramist. Seda tegid [[Rootsi]], [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] ja [[Transilvaania]] väed. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal piirati linna samuti mitu korda ja ta pidi maksma suuri reparatsioone.
98. rida ⟶ 101. rida:
[[1813]] vallutasid hertsogiriigi [[Venemaa keisririik|Vene]] väed ja ta lakkas olemast. [[Viini kongress]] likvideeris [[1815]] hertsogiriigi ka ametlikult ja jagas ta naaberriikide vahel, kuid nüüd läks Varssavi Venemaale. Varssavi sai [[Kongressi-Poola]] keskuseks ja kehtestati [[konstitutsiooniline monarhia]], nii et [[Venemaa keiser]] oli ühtlasi [[Poola kuningas]]. Esialgu sai Poola ulatusliku [[autonoomia]].
Pärast seda, kui Venemaa korduvalt [[Poola põhiseadus]]t oli rikkunud, puhkes [[1830]] [[Novembriülestõus]]. Venemaa surus selle
[[27. veebruar]]il [[1861]] protestis rahvas Varssavis Venemaa võimu vastu. Venemaa sõjavägi tulistas rahvast ja 5 inimest hukkus.
[[22. jaanuar]]il [[1863]] puhkes Poolas [[Jaanuariülestõus]], mis
[[1875]] määras [[Aleksander III]] [[Varssavi linnapea]]ks Venemaal sündinud
[[Pilt:German airship bombing Warsaw.JPG|pisi|Saksa tsepeliin pommitab Varssavit I maailmasõja ajal
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal okupeeris [[Saksamaa kuningriik]] Varssavit alates [[4. august]]ist [[1915]] kuni [[1918]]. aastani. Seejärel Poola taasiseseisvus ja Varssavi sai jälle Poola pealinnaks. Kuid seejärel puhkes [[Nõukogude-Poola sõda]], milles [[Nõukogude Venemaa]] jõudis Varssavi idapoolsete eeslinnadeni, aga [[Varssavi lahing]]us sai [[Punaarmee]] otsustavalt lüüa ja Poola jäi iseseisvaks. See lahing oli maailmaajaloolise tähtsusega, sest purustas kommunistide plaanid [[revolutsiooni eksport]]ida ja sedamoodi [[maailmarevolutsioon]] korraldada.
====Uusim aeg====
Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] elas Varssavis palju juute. 1921. aasta rahvaloenduse andmetel elas linnas 310 000 juuti (33,1% elanikkonnast) ja 1931. aasta rahvaloenduse andmetel 352 000 (30,0%). Jooksva arvestuse järgi elas 1939. aasta algul Varssavis 375 000 juuti (29,1% elanikkonnast).<ref>{{Netiviide |url=http://www.euro1945.com/warsaw/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-08-04 |arhiivimisaeg=2012-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120525132906/http://www.euro1945.com/warsaw/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
Teise
[[Pilt:Destroyed Warsaw, capital of Poland, January 1945.jpg|
[[Pilt:Al niepodleglosci.jpg|pisi|Varssavi kõrghooned]]
Pärast sõda kehtestati kogu Poolas [[sotsialism]]. Varssavi taastati
[[Ida-Euroopa]] [[sotsialistlik riik|sotsialistlikud riigid]] sõlmisid [[1955]] vastukaaluks [[NATO]]-le [[Varssavi pakt]]i, millega sõlmisid sõjalise liidu. [[25. veebruar]]il [[1991]] tühistati pakt ametlikult.
[[1979]]. aastal, vähem kui aasta pärast [[Rooma paavst]]iks saamist, külastas Varssavit [[Johannes Paulus II]] ja pidas Võidu väljakul (praegusel
[[1995]] avati [[Varssavi metroo]].
126. rida ⟶ 130. rida:
== Linnaosad ==
Varssavis on 18 linnarajooni: [[Bemowo]], [[Białołęka]], [[Bielany]], [[Mokotów]], [[Ochota]], [[Praga Południe]], [[Praga Północ]], [[Rembertów]], [[Śródmieście]], [[Targówek]], [[Ursus (Varssavi)|Ursus]], [[Ursynów]], [[Wawer]], [[Wesoła]], [[Wilanów]], [[Włochy]], [[Wola]], [[Żoliborz]].
Śródmieście (poola keeles 'kesklinn') on tähtsaim linnaosa.
== Vaatamisväärsused ==
[[Pilt:Warszawa, ul. Nowy Świat 72-74 20170517 002.jpg|pisi|[[Staszici palee]] ja [[Mikołaj Kopernik|Koperniku]] [[Mikołaj Koperniku ausammas|ausammas]]]]
* [[Stare Miasto]] vanalinn
* ''Stary Rynek'', vana turg
* Kuningaloss (''Zamek Królewski'')
* Lossiväljak (''plac Zamkowy'') ja kuningas Sigismundi sammas
* ''Barbakan''
* [[Nowe Miasto (Varssavi)|Nowe Miasto]] vanalinn
* Kuninglik tee
* Kuninglik [[Łazienki]] park, palee ja veepealne teater
* [[Wilanówi loss]] ja park
* [[Ujazdowski loss]]
* [[Kultuuri- ja
* Niepodległośći väljak, tundmatu sõduri haud.
* [[Powązki kalmistu]]
* [[Varssavi Suur Teater]] – Poola rahvusteater
==
<timeline>
ImageSize = width:420 height:320
164. rida ⟶ 169. rida:
PlotData =
color:cobar width:20 align:center
bar:1500 from:0 till:6500
bar:1624 from:0 till:48000
bar:1800 from:0 till:63400
bar:1939 from:0 till:1289000
bar:1945 from:0 till:422000
bar:1960 from:0 till:1139189
bar:2000 from:0 till:1610471
bar:2014 from:0 till:1732707
PlotData=
textcolor:black fontsize:S
184. rida ⟶ 189. rida:
</timeline>
== Vaata ka ==
[[Fail:Warsaw high rise (31956693800).jpg|pisi|[[Varssavi keskraudteejaam]] ja kaubanduskeskus [[Złote Tarasy]]]]
▲*[[Varssavi Legia]]
* [[Varssavi
* [[Varssavi filmifestival]]
* [[Ulica Kubusia Puchatka]]
* [[Łucka City]]
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commons|Warszawa}}
* [http://www.e-warsaw.pl/ Varssavi linna
* [http://www.warsawtour.pl Varssavi]
{{Masoovia vojevoodkond}}
[[Kategooria:Pealinnad]]
[[Kategooria:Masoovia vojevoodkonna linnad]]
[[Kategooria:Varssavi| ]]
[[Kategooria:
|