Vikipeedia

Varssavi: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
 
(ei näidata 16 kasutaja 31 vahepealset redaktsiooni)
2. rida:
| nimi = Varssavi
| hääldus = varš'ava
| omakeelne_nimi_1nimi1_keel = poola | Warszawanimi1 |= Warszawa
| pilt = {{Fotomontaaž|asend=center
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Warsaw.svg|150px]]▼
| foto1a = Warsaw skyline Świętokrzyski Bridge.jpg
| foto2a = Hotel Bristol, Warszawa.jpg
| foto2b = 20 PKiN Warszawa 270915.jpg
| foto3a = Warszawa kościół pokarmelicki.jpg
| foto3b = Warszawa, Rynek Starego Miasta 42-34 20170518 001.jpg
| foto4a = Pałac Na Wyspie w Warszawie, widok na elewację południową.jpg
| foto4b = Poland-00808 - Castle Square (31215382745).jpg
| foto5a = Wilanów Palace.jpg
| suurus = 260
| vahed = 2
| värv =
| ääris = 0
| tekst = Päripäeva ülevalt: Vaade kesklinnale, [[Kultuuri ja Teaduse Palee]], [[Varssavi vanalinn|vanalinn]], [[Varssavi Kuningaloss|Kuningaloss]], [[Wilanówi loss]], [[Kuninglik Łazienki park]], ''[[Kościół Karmelitów]]'', [[Hotel Bristol]].
}}
| pildiallkiri =
▲| lipu_piltlipp = [[Pilt:Flag of Warsaw.svg|150px]]
| lipu_link = [[Varssavi lipp]]
| vapp = Coat of arms of Warsaw.svg
| vapi_pilt = [[Pilt:Warsaw emblem.png|100px|Varssavi vapp]]
| vapi_link = [[Varssavi vapp]]
| pindala = 517,24
| elanikke = 1 739 586 (2015),<br>eeslinnadega 3 350 000
| lat_deg =
| lat_min =
| lat_ik =
| lon_deg =
| lon_min =
| lon_ik =
| asendikaart = Poola
}}
'''Varssavi''' ([[poola keel]]es ''Warszawa'' ([varš'ava]) on [[Poola]] pealinn aastast [[1596]] ja [[Masoovia]] ajalooline keskus. Asub [[Wisła]] jõe kaldal.
 
Varssavi linnas elas 20092021. aastal 1 716860 855281 inimest, aga linnastus 3 350100 000844 inimest. Linna pindala on 517,24 &nbsp;km².
 
Varssavi mitteametlik [[hümn]] on "[[Varšavjanka]]". See on [[revolutsioon]]ilinerevolutsiooniline [[laul]], mis valmis [[1831]]. aastal [[Prantsusmaa]]l [[Novembriülestõus]]u toetuseks.
 
== Nimi ==
 
Varssavi poolakeelne nimi tähendab 'Warszile kuuluv'. Warsz on lühend slaavipärasest mehenimest Warcisław. Samast mehenimest pärineb ka [[Wrocław]]i nimi.
 
[[Rahvaetümoloogia]] järgi olnudon Warslinn oma nime saanud sealkandis elanud [[kalur]]i ningWarsi Sawaja Vislastemasse elanudarmunud [[näkk]],ning kestema temasseabikaasaks armus, ja hiljemsaanud [[abikaasanäkk|näki]]. Nende kahe nimedestSawa tulnudkiVisla "Varssavi"järgi.
 
Tänapäevaks on selgunud, et Warsz oli 12. või 13. sajandil elanud aadlik, kellele kuulus tänapäeva [[Mariensztat]]i [[asum]]is olnud [[küla]].
 
== Asukoht ==
 
Varssavi asub Poola idaosa keskel ja [[Masoovia]] tasandiku keskel [[Visla]] jõe mõlemal [[kallas|kaldal]] 300 &nbsp;km põhja pool [[Karpaadid|Karpaatidest]] ja 260 &nbsp;km kagu pool [[Läänemeri|Läänemerest]]. [[Saksamaa]] pealinnast [[Berliin]]ist asub ta 523 &nbsp;km idas.
 
Keskmiselt asub linn 100 m kõrgusel merepinnast. Madalaim koht asub linna loodeservas Visla paremal kaldal 75,6 m kõrgusel. Kõrgeim koht Visla vasakul kaldal jääb Redutowa bussidepoo alale Wola linnaosas ja on 115,7 m kõrgusel. Kõrgeim koht Visla paremal kaldal asub linna idapiiril Wesoła linnaosas Groszówkas ja on 122,1 m kõrgusel. On kõrgemaidki künkaid, aga need pole looduslikud, vaid inimeste rajatud, näiteks Varssavi ülestõusu küngas (121 m) ja Szczęśliwice küngas (138 m).
 
== Kliima ==
[[Pilt:4 Warszawa-Lazienki Krolewskie 107.jpg|pisi|Łazienki park]]
Varssavi asub [[parasvööde|parasvöötmes]] merelise ja mandrilise kliima piiril. Kliima on umbes samasugune kui Lääne-Eesti saartel, ainult pisut kuivem ja suvel pisut soojem.
 
AastaneAasta keskmine õhutemperatuur on +8,2 &nbsp;°C. Kõige soojemad kuud on [[juuli]] (+19,3 &nbsp;°C) ja [[august]] (+18,3 &nbsp;°C). Kõige külmemad kuud on [[jaanuar]] (-3−3,0 &nbsp;°C) ja [[veebruar]] (-2−2,3 &nbsp;°C).
 
Kõige kõrgemad absoluutsed temperatuurid on registreeritud augustis (+36,4 &nbsp;°C) ja juulis (+36,0 &nbsp;°C). Kuid ka jaanuaris on mõõdetud +12,5 &nbsp;°C ja veebruaris +15,9 &nbsp;°C.
 
Kõige madalamad absoluutsed temperatuurid on registreeritud jaanuaris (-30−30,7 &nbsp;°C) ja veebruaris (-30−30,4 &nbsp;°C). Kolmel suvekuul ei ole kunagi [[öökülm]]a täheldatud. Juuli absoluutne miinimum on +4,2 &nbsp;°C ja augustis +2,0 &nbsp;°C.
 
AastaneAasta keskmine sademete hulk on 495 &nbsp;mm. Suvel sajab rohkem kui talvel. Kõige sademeterohkemad kuud on juuli (73 &nbsp;mm) ja august (63 &nbsp;mm), kõige kuivemad jaanuar (21 &nbsp;mm) ja [[märts]] (24 &nbsp;mm). Seevastu [[õhuniiskus]] on talvel suurem: aastaneaasta keskmine on 76%, [[detsember|detsembris]] 86% ja veebruaris 82%, aga [[mai]]s 67% ja [[juuni]]s 68%. Igal kuul sajab aastas keskmiselt 12–14 päeval, eranditeks jaanuar (15) ja detsember (16).
 
Aastas paistab [[päike]] keskmiselt 1571 tundi, kõige rohkem juunis (237) ja juulis (226), kõige vähem detsembris (25) ja novembris (39 tundi).
 
== Ajalugu ==
{{vaata|Varssavi linna ajalugu}}
{{UNESCO
|Niminimi = Varssavi vanalinn
|Piltpilt = [[Pilt:Warsaw 2017-05-27 Plac Zamkowy Royalw CastleWarszawie Square1.jpg|230px]]
|Pildiinfopildiinfo =
|Asukohtasukoht = {{PisiLipp|Poola}}
|Tüüptüüp = Kultuurimälestis
|Kriteeriumkriteerium = II, VI
|IDid = 30
|Regioon piirkond = Euroopa ja Põhja-Ameerika
|K1 laiuskoord = 52/15/59.004/N
|pikkuskoord= 21/0/42.012/E
|K2 = 15
|K3 aasta = 59.0041980
|K4 istung = N
|laiendatud =
|K5 = 21
|K6 ohus = 0
|K7 = 42.012
|K8 = E
|Aasta = 1980
|Istung =
|Laiendatud =
|Ohus =
}}
Tänapäeva Varssavi maa-ala oli asustatud juba [[Lužica kultuur]]i ajal, mis oli sealkandis levinud 1300–500 e.m.a. Pidevalt on Varssavi maa-ala olnud asustatud juba vähemalt 1400 aastat, kuigi asula on korduvalt kohta muutnud.
 
Pidevalt on Varssavi maa-ala olnud asustatud juba vähemalt 1400 aastat, kuigi asula on korduvalt kohta muutnud.
 
===Keskaeg===
Esimene kindlustatud asula linna maa-alal oli Bródno. See rajati Loode-Varssavi maa-alale 9. või 10. sajandil ja oli suhteliselt väike. See asula põletati maha 1040. aasta paiku Miedawi ülestõusu ajal – Miedaw oli üks Masoovia kohalikest vürstidest.
 
84. rida ⟶ 86. rida:
Esimene ajalooline dokument Varssavi [[kastellaan]]i olemasolust pärineb [[1313]]. aastast. Selle aja paiku sai Varssavi [[Masoovia hertsog]]i asupaigaks ja [[1413]] Masoovia pealinnaks. [[14. sajand]]i Varssavi [[majandus]] põhines [[käsitöö]]l ja [[kaubandus]]el, linnaelanike varaline ebavõrdsus oli väga suur.
 
[[Pilt:Warsaw-Castle- Old Town Market Square-2 10.jpgJPG|pisi|Kuningaloss[[Varssavi vanalinna turuplats]], mis jakuulub selle[[UNESCO esinemaailmapärandi väljaknimistu]]sse]]
[[15. sajand]]il hakkas linna müüri taha tekkima uus linn ja see sai nime [[Nowe Miasto (Varssavi)|Nowe Miasto]], samas kui vana linna hakati kutsuma [[Stare Miasto]]ks. Kummalgi linnal oli oma seadused ja linnavalitsus. Uue linna asutamise peamine põhjus oli teiseusuliste saabumine sinnakanti (Stare Miastosse ei lubatud [[juudid|juute]] elama).
 
[[1515]], kui käis [[Moskva suurvürstiriik|Moskva]] ja [[Leedu suurvürstiriik|Leedu]] vaheline sõda, puhkes Stare Miastos [[tulekahju]], mis hävitas suure osa linnast. Arvatavasti süütasid selle Venemaa agendid. [[1525]] toimus lihtrahva suure rõhumise tõttu esimene ülestõus rikaste ja nende võimu vastu.
 
[[1526]] suri hertsogisugu välja ja kogu hertsogkond läks [[Poola kroon]]i maade hulka. [[1529]] tuli Varssavis esimest korda kokku kogu Poola Seim ja [[1569]] sai Varssavi Seimi alaliseks asupaigaks. Seni oli Poola pealinn olnud [[KrakovKraków]] ja Leedu pealinn [[Vilnius]], aga kui [[1573]] sõlmiti [[Varssavi konföderatsioon]] (sellega kehtestati muuhulgas [[Poola-Leedu]]s [[usuvabadus]]), siis laskis liitriigi kuningas [[Zygmunt III Waza]] [[1596]] oma [[õukond|õukonna]] KrakovistKrakówist Varssavisse üle tuua.
 
===Uusaeg===
[[1655]]–[[1658]] vallutati Varssavi kolm korda, iga kord pärast piiramist. Seda tegid [[Rootsi]], [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] ja [[Transilvaania]] väed. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal piirati linna samuti mitu korda ja ta pidi maksma suuri reparatsioone.
 
98. rida ⟶ 101. rida:
[[1813]] vallutasid hertsogiriigi [[Venemaa keisririik|Vene]] väed ja ta lakkas olemast. [[Viini kongress]] likvideeris [[1815]] hertsogiriigi ka ametlikult ja jagas ta naaberriikide vahel, kuid nüüd läks Varssavi Venemaale. Varssavi sai [[Kongressi-Poola]] keskuseks ja kehtestati [[konstitutsiooniline monarhia]], nii et [[Venemaa keiser]] oli ühtlasi [[Poola kuningas]]. Esialgu sai Poola ulatusliku [[autonoomia]].
 
Pärast seda, kui Venemaa korduvalt [[Poola põhiseadus]]t oli rikkunud, puhkes [[1830]] [[Novembriülestõus]]. Venemaa surus selle [[1831|järgmisel aastal]] maha ja piiras seejärel Poola autonoomiat.
 
[[27. veebruar]]il [[1861]] protestis rahvas Varssavis Venemaa võimu vastu. Venemaa sõjavägi tulistas rahvast ja 5 inimest hukkus.
 
[[22. jaanuar]]il [[1863]] puhkes Poolas [[Jaanuariülestõus]], mis [[1864|järgmisel aastal]] maha suruti. Ülestõusu ajal tegutses Varssavis vastuvalitsus. Ülestõusu mahasurumise järel Poola autonoomia lõpetati.
 
[[1875]] määras [[Aleksander III]] [[Varssavi linnapea]]ks Venemaal sündinud [[kindral]]ikindrali [[Sokrates Starynkiewicz]]i, kes oli linnapea kuni [[1892]]. aastani. Tema ajal arenes linn märgatavalt. [[Suurbritannia]]st tulnud [[insener]]iinseneri [[William Lindley]] ja tema poja [[William Heerlein Lindley]] juhtimisel rajati [[kanalisatsioon]] ja veevarustussüsteem. Varssavisse ilmusid [[tramm]]id, [[tänavavalgustus]] ja rajati [[gaasitööstus]]. [[1897. aasta Venemaa rahvaloendus]]e järgi elas Varssavis 626 tuhat inimest, mis tegi tast Venemaa suuruselt kolmanda linna [[Peterburi]] ja [[Moskva]] järel.
 
[[Pilt:German airship bombing Warsaw.JPG|pisi|Saksa tsepeliin pommitab Varssavit I maailmasõja ajal.]]
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal okupeeris [[Saksamaa kuningriik]] Varssavit alates [[4. august]]ist [[1915]] kuni [[1918]]. aastani. Seejärel Poola taasiseseisvus ja Varssavi sai jälle Poola pealinnaks. Kuid seejärel puhkes [[Nõukogude-Poola sõda]], milles [[Nõukogude Venemaa]] jõudis Varssavi idapoolsete eeslinnadeni, aga [[Varssavi lahing]]us sai [[Punaarmee]] otsustavalt lüüa ja Poola jäi iseseisvaks. See lahing oli maailmaajaloolise tähtsusega, sest purustas kommunistide plaanid [[revolutsiooni eksport]]ida ja sedamoodi [[maailmarevolutsioon]] korraldada.
 
====Uusim aeg====
Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] elas Varssavis palju juute. 1921. aasta rahvaloenduse andmetel elas linnas 310 000 juuti (33,1% elanikkonnast) ja 1931. aasta rahvaloenduse andmetel 352 000 (30,0%). Jooksva arvestuse järgi elas 1939. aasta algul Varssavis 375 000 juuti (29,1% elanikkonnast).<ref>{{Netiviide |url=http://www.euro1945.com/warsaw/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-08-04 |arhiivimisaeg=2012-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120525132906/http://www.euro1945.com/warsaw/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
 
Teise Maailmasõjamaailmasõja algul toimus [[8. september|8.]]–[[28. september|28. septembril]] [[Varssavi lahing (1939)|Varssavi lahing]], mille lõpus kogu Varssavit kaitsnud garnison kapituleerus ja viidi [[sõjavang]]i. Moodustati [[Kindralkubermang]], mille keskuseks Varssavi oli. Kogu Varssavi juudi elanikkond saadeti [[Varssavi geto]]sse, mis oli maailma suurim juudi [[geto]]. Kuid Varssavi sai ka vastupanuliikumise keskuseks. Kui [[19. aprill]]il [[1943]] tuli käsk geto likvideerida osana Hitleri [[lõplik lahendus|lõpliku lahenduse]] kavast, puhkes [[Varssavi geto ülestõus]]. Kuigi juudid olid nii arvuliselt kui relvastuse poolest vähemuses, suutsid nad peaaegu kuu aega vastu pidada. Seejärel geto likvideeriti. Kui Punaarmee jõudis Ida-Poolasse, puhkes [[1. august]]il [[1944]] [[Varssavi ülestõus]], mis suruti maha [[2. oktoober|2. oktoobril]]. Seejärel otsustasid [[Adolf Hitler]] ja [[Heinrich Himmler]] Varssavi kui linna maa pealt hävitada. Himmleri sõnul pidi linn täielikult maa pealt kaduma ja jääma üksnes [[Wehrmacht]]i transpordijaamaks. Kuni Punaarmee sisenemiseni linna [[17. jaanuar]]il [[1945]] hävitati rõhuv enamus linna hoonetest.
[[Pilt:Destroyed Warsaw, capital of Poland, January 1945.jpg|thumbpisi|Varssavi 1945]]
[[Pilt:Al niepodleglosci.jpg‎|pisi|Varssavi kõrghooned]]
Pärast sõda kehtestati kogu Poolas [[sotsialism]]. Varssavi taastati ennesõjaaegsetesõjaeelsete linnaplaanide ja fotode põhjal. Rajati ka hulgaliselt uusi maju. Nagu sotsialismimaades kombeks, ehitati hulgaliselt [[kortermaja|kortermaju]], et kiiremini rahuldada suure hulga inimeste vajadust elamispinna järele. Varssavi jäi endiselt Poola poliitiliseks ja majanduslikuks keskuseks. [[1980]] kanti [[Poola vanalinn]] [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
 
[[Ida-Euroopa]] [[sotsialistlik riik|sotsialistlikud riigid]] sõlmisid [[1955]] vastukaaluks [[NATO]]-le [[Varssavi pakt]]i, millega sõlmisid sõjalise liidu. [[25. veebruar]]il [[1991]] tühistati pakt ametlikult.
 
[[1979]]. aastal, vähem kui aasta pärast [[Rooma paavst]]iks saamist, külastas Varssavit [[Johannes Paulus II]] ja pidas Võidu väljakul (praegusel Piłsudski väljakul) [[missa]].
 
[[1995]] avati [[Varssavi metroo]].
126. rida ⟶ 130. rida:
== Linnaosad ==
 
Varssavis on 18 linnarajooni: [[Bemowo]], [[Białołęka]], [[Bielany]], [[Mokotów]], [[Ochota]], [[Praga Południe]], [[Praga Północ]], [[Rembertów]], [[Śródmieście]], [[Targówek]], [[Ursus (Varssavi)|Ursus]], [[Ursynów]], [[Wawer]], [[Wesoła]], [[Wilanów]], [[Włochy]], [[Wola]], [[Żoliborz]].
 
Śródmieście (poola keeles 'kesklinn') on tähtsaim linnaosa.
 
[[Pilt:Warszawa Copernicus.png|pisi|[[Kopernik]]u ausammas]]
== Vaatamisväärsused ==
[[Pilt:Warszawa, ul. Nowy Świat 72-74 20170517 002.jpg|pisi|[[Staszici palee]] ja [[Mikołaj Kopernik|Koperniku]] [[Mikołaj Koperniku ausammas|ausammas]]]]
 
* [[Stare Miasto]] vanalinn
* ''Stary Rynek'', vana turg
138. rida ⟶ 141. rida:
* Lossiväljak (''plac Zamkowy'') ja kuningas Sigismundi sammas
* ''Barbakan''
* [[Nowe Miasto (Varssavi)|Nowe Miasto]] vanalinn
* Kuninglik tee -– ''Krakowskie Przedmieście'' ('Krakówi eeslinn') ja Nowy Świat ('Uue maailma tänav')
* Kuninglik [[Łazienki]] park, palee ja veepealne teater
* [[Wilanówi loss]] ja park -– kuningas [[Jan III Sobieski]] residents
* [[Ujazdowski loss]]
* [[Kultuuri- ja Teaduspalee]]
* Niepodległośći väljak, tundmatu sõduri haud.
* [[Powązki kalmistu]]
* [[Varssavi Legiarahvusmuuseum]]▼
* [[Varssavi Suur Teater]] – Poola rahvusteater
 
== RahvastikuajaluguRahvaarvu muutumine ==
<timeline>
ImageSize = width:420 height:320
164. rida ⟶ 169. rida:
PlotData =
color:cobar width:20 align:center
bar:1500 from:0 till:6500
bar:1624 from:0 till:48000
bar:1800 from:0 till:63400
bar:1939 from:0 till:1289000
bar:1945 from:0 till:422000
bar:1960 from:0 till:1139189
bar:2000 from:0 till:1610471
bar:2014 from:0 till:1732707
PlotData=
textcolor:black fontsize:S
184. rida ⟶ 189. rida:
</timeline>
 
== Vaata ka ==
[[Fail:Warsaw high rise (31956693800).jpg|pisi|[[Varssavi keskraudteejaam]] ja kaubanduskeskus [[Złote Tarasy]]]]
▲*[[Varssavi Legia]]
* [[Varssavi filmifestivalLegia]]
* [[Varssavi filmifestival]]
*[[Ulica Kubusia Puchatka]]
* [[ŁuckaUlica Kubusia CityPuchatka]]
* [[Łucka City]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
{{commons|Warszawa}}
* [http://www.e-warsaw.pl/ Varssavi linna ametlik koduleht] (poola, inglise, saksa, prantsuse, vene ja hispaania keeles)
* [http://www.warsawtour.pl Varssavi]
 
{{Masoovia vojevoodkond}}
 
[[Kategooria:Pealinnad]]
[[Kategooria:Masoovia vojevoodkonna linnad]]
[[Kategooria:Varssavi| ]]
[[Kategooria:UNESCOMasoovia maailmapärandvojevoodkonna maakonnad]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Varssavi"