Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil. Selleks leitakse mõõdetava suuruse ja samaliigilise, ühikuks valitud suuruse suhe. Mõõtetulemuseks on mõõdetava suuruse väärtus, mida väljendatakse selle suhtarvu ja mõõtühiku korrutisena.[1]

Läbimõõdu mõõtmine nihikuga

Mõõtetulemus erineb alati mingil määral suuruse tegelikust väärtusest, sest igal mõõtmisel esineb mõõtemääramatus. Varem olid samas seoses kasutusel mõisted suuruse tõeline väärtus ja mõõteviga.

Mõõdetavat suurust võrreldakse mõõtühikuga kas vahetult mõõdu kaudu (nt vihtidega kangkaalul) või eelnevalt mõõdu kaudu gradueeritud mõõteriista abil (nt kaalumine osutikaalul).

Otsemõõtmisel saadakse mõõtetulemus otse mõõtevahendilt (nt võimsus vattmeetri näidikult]], kaudmõõtmisel arvutatakse tulemus mõõtesuurusega seotud suuruste otse mõõdetud väärtuste kaudu (nt võimsuse mõõtmine voltmeetri ja ampermeetri näitude järgi).[2]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. august 2016. Vaadatud 25. augustil 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. ENE, 6.kd, 1992, lk 484

Välislingid

muuda