Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Pärnu kreis
saksa keel Der Pernausche Kreis
vene keel Перновский уезд
Pindala: 4694,9 km²
Elanikke: 98 123 (1897)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 20,9 in/km²
kreisilinn: Pärnu
Pärnu kreis
Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.

Territoorium

muuda
Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi alad Schuberti kaardil
Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi alad Schuberti kaardil
Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi alad Schuberti kaardil

Pärnu kreisi kreisilinn oli Pärnu, kreisi kuulusid veel kihelkonnad:

1773. aastal ühendati Pärnu kreisiga Tartu kreisist lahutatud

Asehalduskorra ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda.

Pärnu-Viljandi kaksikmaakond

muuda

1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond[2], mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks.

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 9[3]:

1845. aastal registreeriti Pärnu-Viljandi Põllumajandusselts[4], mille eesotsas olid Õisu ja Heimtali von Siversite ja Riidaja von Strykide suguvõsa esindajad.

Pärnu-Viljandi kaksikmaakonnast uuesti eraldatud Pärnu kreis moodustati 1888. aastal

Sillakohtupiirkonnad

muuda

Pärnu ja Viljandi kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[5] (Pernauer Ordnungsgericht, Fellinsches Ordnungsgericht):

  1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond;
  2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond;
  3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste-Karksi kihelkond;
  4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond;
  5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond;
  6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond.

Pärnumaa politseivalitsus

muuda

Sillakohtud kaotati 1888. aasta 9. juuni „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamine” seaduse alusel, politseilised haldusülesanded anti üle Liivimaa kubermangu kreiside politseivalitsustele. Pärnu kreisi Pärnumaa politseivalitsuse[6] I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: Pärnu, Saare, Halliste ja Karksi. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli Kwellensteini vabrikus; II. jaoskond: Audru, Töstama, Mihkli, Tori, Vändra ja Jakobi. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli Aru mõisas.[7].

Taristu

muuda

Pärnu kreisi läbis Tallinna–Riia postimaantee ning kreisis asusid postimaantee Halinga (Hallik) postijaam → 25 ← Pärnu (Pernau) postijaam[8] → 17 ← Surju (Surri) postijaam → 22 ← Lodja postijaam → 20 ← Mõisaküla (Moiseküll) postijaamad.

Liivimaa kubermangu kreisilinna Pärnut ja Kuressaare kreisi kreisilinna Kuressaaret ühendas 165 3/4 versta pikkune maantee postijaamadega: Pärnust → 27 versta ← Raja postijaam (Soeva külas) → 28 3/4 versta ← Lihula postijaam → 22 versta ← Virtsu postijaam[9] → 10 versta ← üle Suur väina, mida tagasid Koguva postitalupojad → 19 versta ← Vahtna postijaam Väike väin → 3 versta ← Uue-Löve postijaam ehk Sakla postijaam[10] → 3 versta ← Kuressaare postijaam. Riia-Tallinna-Saaremaa trakt, kokku Riiast 391 ¾ versta, pööras Liivimaal Võnnu kreisis kõrvale Peterburi–Riia postimaantee peatraktilt Valmieras, läks üle Pärnu, kust pöördus Tallinna poole. Tee Saaremaa peale läks aga kuni Virtsu postijaamani, Saaremaal olid postijaamad ka Kuivastus ja Orissaares[11].

  Pikemalt artiklites Pärnu raudteejaam, Pärnu postijaam ja Pärnu sadam

1894. aastal sai Esimese Juurdeveoraudteede Selts loa ehitada kitsarööpmeline tee Valgast Pärnusse koos peateest hargneva Viljandi haruteega. Kitsarööpmelise raudtee pealiin kulges Pärnu ja Valga vahel, esimene rong Pärnust Valka väljus 5. oktoobril 1896 (vkj). Samal ajal Pärnu–Valga raudtee ehitusega ehitati MõisakülaViljandi kitsarööpmeline harutee (algselt Laatre–Viljandi kitsarööpmeline harutee), mis avati alaliseks liikluseks 1897.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
  2. Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 76.
  3. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 32.
  4. Tiit Rosenberg, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 40
  5. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 39.
  6. 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused, www.eha.ee
  7. Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine, Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 37, 14 september 1888, lk 2
  8. Pärnu postijaam kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 20.12.2023)
  9. Virtsu postijaam, virtsu.ee
  10. Bruno Pao, Kolmandik teed Kuivastust Sõrve sääre otsa, Eesti Loodus, 2004/06
  11. Postivedu, virtsu.ee

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda