Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril)[1] saadud aine.[2] Sulatamisel lisatakse sulanud metallile üht või mitut metalli (mittemetalli), mis segunevad või reageerivad omavahel. Jahtumisel moodustavad need tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuuride vahe on suur.[3]

Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku

Sulamite omadused

muuda

Sulamite füüsikalised omadused (kõvadus, tugevus, elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, magnetilised omadused, korrosiooni-, kuumus- ja kulumiskindlus) erinevad lähteainete omadustest. Sulamite füüsikalised omadused sõltuvad keemilisest koostisest ja struktuurist.

Enamasti on sulami sulamistemperatuur madalam kui koostisosadel. Sulami värvus lähteainete omast erineda.[3]

Klassifikatsioon

muuda
 
Ülal vasakul: puhas metall; ülal paremal: asendussulam; all vasakul: sisestussulam; all paremal: kombineeritud asendus-/sisestussulam

Kristallide segu – segu erinevate metallide kristallidest. Sulab madalamal temperatuuril kui lähtemetallid. Näiteks: plii ja tina sulam.[3]

Intermetalsed sulamid – tekivad kui metallid (mittemetallid) reageerivad sulatades omavahel. Intermetalsete sulamid on tugevad, kõvad ja neil on väike elektrijuhtivus. Nendel ühenditel on korrapärane struktuur ja aatomite vahekord täisarvkordne, mistõttu saab intermetalsete sulamite koostise avaldada valemina. Näiteks: duralumiinium Al2Cu.[3]

Asendussulamid – tekivad, kui ühe metalli aatomid asendavad kristallivõres teise metalli aatomid. Asendussulami metallide aatomid on enam-vähem ühesuurused, kristallivõred sarnased ja elektronegatiivsused ühesugused. Lahustunud metalli aatomid paiknevad juhuslikult (ebakorrapäraselt). Näiteks: messing.[3]

Sisestussulamid – tekivad ühe metalli või mittemetalli sattumisel teise metalli kristallivõre vahele. Sisestunud metalli või mittemetalli aatomid peavad olema oluliselt väiksemad, põhimetalli aatomitest, et mahtuda kristallivõre vahele. Näiteks: erinevad terased (süsiniku aatomid raua kristallivõre vahel).[3]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Eesti entsüklopeedia. 7. köide: NÕUK–RAH. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994, lk 126, märksõna "paagutamine".
  2. Eesti entsüklopeedia. 8. köide: RAI–SUM. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, lk 688–689, märksõna "sulam".
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Karik 2000, lk 135–137

Kirjandus

muuda
  • Hergi Karik "Üldkeemia. Anorgaaniline keemia". Koolibri, Tallinn 2000. ISBN 9985009932