Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine. Suguelundites tekivad ja valmivad sugurakud. Kuna suguelundid on oma asukoha tõttu kuseelunditega tihedalt seotud, vaadeldakse neid anatoomilise tervikuna.

Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul Bombus alpinus, paremal Bombus polaris

Mehe suguelundid

muuda
  Pikemalt artiklis Mehe suguelundid
 

Mehe sisesuguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed. Välissuguelundid on suguti ja munandikott.

Munandid (testis) on mehe sugunäärmed, milles tekivad mehe sugurakud – spermid – ja produtseeritakse meessuguhormoone. Munandid on ploomikujulised pisut lamendunud paariselundid, mis paiknevad kõhuõõnest väljaspool munandikotis ja on teineteisest eraldatud munandikoti-vaheseinaga. Munandis paiknevates seemnetorukestes toimub meessugurakkude ehk spermide areng, seemnetorukeste vahemikkudes aga produtseerivad näärmerakud meessuguhormooni.

Naise suguelundid

muuda
  Pikemalt artiklis Naise suguelundid
 

Naise sisesuguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Välissuguelundid on häbemekink, kõdisti, suured häbememokad ja väikesed häbememokad, mida koos nimetatakse häbemeks.

Vaata ka

muuda