Teide (hispaania keeles Pico del Teide, guantši keeles Echeyde) on Kanaari saartel Tenerife saarel asuv kihtvulkaan.

Teide vulkaan ja kaldeera

Teide kõrgus merepinnast on 3718 meetrit[1]. Ta on Hispaania kõrgeim tipp ja ühtlasi Atlandi ookeani saarte kõrgeim tipp. Kui lugeda mäe kõrgust jalamilt tipuni, siis on ta maailma kõrguselt neljas vulkaan Hawaii saarel asuvate Mauna Loa, Mauna Kea ja Haleakalā järel. Ookeanipõhjast ulatub ta 7,5 km kõrgemale.

Mäe otsas on triangulatsioonipunkt, mis näitab kõrgust 3715 m. Triangulatsioonipunkt ei asu siiski mäe kõige kõrgemas tipus.

Teide on kihtvulkaan ja tegevvulkaan. Viimati purskas ta 1909. Esimene teadaolev purse toimus 1492 ja sellest on teada Kolumbuse logiraamatu põhjal, sest Kolumbus sõitis sel ajal sealt mööda Ameerikat avastama. Geoloogid on kindlaks teinud varasemaidki purskeid, aga nende täpne toimumisaasta pole teada.

Tenerife on vulkaanilise päritoluga ja suhteliselt noor saar. Miotseenis või varapliotseenis tekkis tänapäevase saare kohale suhteliselt kiiresti, vähem kui 3 miljoni aastaga kolm vulkaani, mis hiljem omavahel kokku kasvasid ja kokkukasvamiseks kulus veel 5 miljonit aastat. Nende kolme vulkaani ühinemiskohal asubki Teide.

Ajal, mil Teide tipp ei ole lumega kaetud, muudab ta värvi ja väljanägemist vastavalt sellele, kust temale päikesevalgus langeb. Päikeseloojangu ajal muutub ta punaseks, aga kohtab paljusid teisigi värve, isegi sinist.

Teide tipp on nii kõrge, et seal on õhk palju hõredam kui merepinnal. Inimestel, kes põevad südame- ja veresoonkonnahaigusi, võivad mäe otsas ilmneda peapööritus, iiveldus ja isegi mägihaigus. Eriti rasketel juhtudel võib inimene teadvuse kaotada. Peamine ravim on minna madalamale. Üles tohib ronida alles siis, kui organism on hõreda õhuga kohanenud.

Väidetavalt heidab Teide ookeani pinnale maailma kõige pikema varju. Vari on nähtav päikesetõusul ja -loojangul. Vari liigub aeglaselt, kattes osa ookeanist ja samuti osa naabersaartest.

Ei ole täpselt teada, kes tõusis Teide tippu esimesena. 1556. aastal väitis inglise rändaja George Fenner, et Teide tippu ei olnud veel mitte keegi tõusnud. Teadaolevalt jõudis esimesena tippu 1590. aastal Itaalia insener Leonardo Torriani. 1626. aastal kirjeldas inglane Edmund Scory erinevaid teid Teide tippu ronimiseks. Scory elas Tenerifel 1580. aastatel ning võis Teide tippu jõuda esimesena juba enne Torrianit. Samuti on veel teada, et Teide tippu võis ronida 1579. aastal inglise päritolu jesuiidi misjonär Thomas Stephens, kes peatus Tenerifel, kui oli teel Indiasse.

Teide ja selle ümbrus kuuluvad Teide rahvusparki, mis loodi 22. jaanuaril 1954. Selle pindala on 189 km². Seda külastas 2016. aastal üle nelja miljoni inimese.[2] Teide rahvuspark on kogu Hispaania kõige külastatavam rahvuspark ja Euroopas üks külastatuimaid.[3] 29. juunil 2007 arvati Teide UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Teide tippu ronimine on tänapäeval üsna lihtsaks tehtud. Puerto de la Cruzist ja Playa de las Americasest väljub kord päevas linnadevaheline bussiliin, millel sõite korraldab Tenerife ainus avalikke bussiliine haldav ettevõte TITSA. Teeservalt 2356 m kõrguselt läheb tipu lähedale 3555 m kõrgusele köisraudtee. Sõit sellel kestab kaheksa minutit, aga turismihooaja kõrgpunktis võib olla vaja paar tundi järjekorras oodata. Päris tippu igaüht ei lastagi. Selleks on vaja eriluba, mida väljastatakse rahvuspargi kontoris Santa Cruz de Tenerifel ja tavaliselt ei anta seda välja rohkem kui 150 inimesele päevas.

Teide nõlval 2390 m kõrgusel merepinnast asub Teide observatoorium, mis asutati 1964. Observatooriumi juures asub külastuskeskus.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Suur maailma atlas, lk 61
  2. "El Teide bate récord de visitantes y supera los cuatro millones". laopinion.es. 11.4.2017. Arhiiviversioon seisuga 28.7.2017
  3. "Leading national parks in Europe in 2021". statista.com. Vaadatud 21.2.2022

Välislingid

muuda