Aleksei I Mihhailovitš

(Ümber suunatud leheküljelt Aleksei Mihhailovitš)

Aleksei I Mihhailovitš Romanov ehk Aleksei Mihhailovitš (vene keeles Алексей I Михайлович Романов, lisanimi Тишайший (Vaikne); 19. märts (9. märts vkj) 16298. veebruar (29. jaanuar vkj) 1676) oli Vene tsaar 16. juulist 1645 kuni surmani, Mihhail I Fjodorovitši poeg.

Aleksei I Mihhailovitš
Sünniaeg 19. märts 1629 (Juliuse kalendris), 10. märts 1629 (Juliuse kalendris)
Moskva
Surmaaeg 29. jaanuar 1676 (Juliuse kalendris) (46-aastaselt)
Moskva
Amet monarh
Abikaasa(d) Natalja Narõškina
Lapsed Sofja Aleksejevna, Peeter I, Ivan V, Fjodor III
Autogramm

Moskva tsaari Aleksei Mihhailovitši tiitel oli Kogu Suur-, Väike- ja Valge-Vene isevalitseja (Всеа Великия и Малыя и Белыя Росии самодержавец).

Riigijuhtimine

muuda

Aleksei oli troonile tõustes 16-aastane ja tema valitsuse alguses haaras võimu enda kätte Aleksei kasvataja, Aleksei onu, bojaar Boriss Morozov, kelle soovitusel abiellus Aleksei 1648. aasta jaanuaris Maria Miloslavskajaga. Ettenägelik bojaar võttis aga endale naiseks Maria õe Anna ja sai niimoodi tsaari kälimeheks. Morozovi mahhinatsioonid lõppesid nn 1648. aasta soolamässuga Moskvas (soola hinda tõsteti, rahvas tungis Kremlisse ja nõudis soolamaksu kehtestajate välja andmist; Morozov saadeti kloostrisse).

Pärast Morozovi pagendamist tegid Aleksei õukonnas karjääri mitmed 17. sajandi Venemaa silmapaistvaimad riigimehed, kellest võiks eelkõige mainida Afanassi Ordin-Naštšokinit ja Artamon Matvejevit.

Ta oli üks oma aja haritumaid Venemaa riigipäid. Tema algatatud ja koostatud on mitmed seadused ja dokumendid, sealhulgas Venemaa seaduste kogu Maakogu seadustik (Соборное Уложение). Selle seadusega loeti näiteks talupojad sunnismaiseks. Aleksei I alustas Venemaa aegunud sõjaväe uuendamist uueliigilise sõjaväe moodustamise ja Venemaale välismaa sõjaspetsialistide palkamisega. Allutas Vene riigile seni kreeka kiriku võimu all olnud Vene Õigeusu Kiriku riigis koos kirikujuhi patriarh Nikoniga.

  Pikemalt artiklis Vanausulised

Tsaar Aleksei I Mihhailovitši valitsemisajal toimus Moskva tsaaririigis Lõuna-Venemaal ja Volgamaal aastatel 1670–1671 Stepan Razini ülestõus.

 
Aleksei Mihhailovitš

Välispoliitika

muuda

Tema välispoliitika suurimaks saavutuseks oli aastail 1654–1667 peetud sõda Rzeczpospolitaga, mille käigus ta vallutas Rzeczpospolitalt Bogdan Hmelnitski juhitava Ukraina (Малороссия) ja liitis selle Venemaa tsaaririigiga 8. jaanuaril 1654. Sellele järgnenud sõjas Poolaga vallutasid Vene tsaaririigi väed Poolale kuulunud maa-alad ning Aleksei I sai ka Leedu ja Polotski suurvürsti, Valge-Vene, Volõõnia ja Podolski vürsti tiitlid. Andrussovo vaherahuga läksid Smolensk ja Vasakkalda-Ukraina Vene riigi valdusse.

Kui Rootsi 1655. aastal ründas Rzeczpospolitat, nägi osa Aleksei õukonnast (eelkõige Ordin-Naštšokin) selles head võimalust vallutada Venemaale väljapääs Läänemerele ja seeläbi elavdada kaubandussidemeid Lääne-Euroopaga. Aleksei pidaski Liivimaa vallutamiseks Rootsiga edutu sõja ja püüdis vallutada Riiat 1656. aastal. Sõjategevuse lõpetas 1658. aastal Vallisaare vaherahu, kolm aastat hiljem oli Aleksei sunnitud jätkuva Vene-Poola sõja tõttu leppima Venemaa jaoks tulemusteta Kärde rahuga.

Aleksei Mihhailovitši peeti Venemaal tagantjärele eeskujulikuks tsaariks. Temaga püüdis sarnaneda Nikolai II, kes oma ainsa pojagi tema järgi nimetas.

Ta suri 47-aastaselt 8. veebruaril 1676 ja maeti Moskva Kremli Arhangelski katedraali. Aleksei surm vallandas võimuvõitluse Miloslavskite (Aleksei 1. naise Maria perekond) ja Narõskinite (Aleksei 2. naise Natalja perekond) perekonna vahel. Kuigi tsaar Aleksei abielust Natalja Narõskinaga oli 1672 sündinud tulevane keiser Peeter I, sai esialgu tsaariks Aleksei vanim poeg esimesest abielust, 14-aastane Fjodor III (1676–1682).

Perekond

muuda

Aleksei Mihhailovitš Romanov oli abielus kahel korral.

Esimest korda abiellus Maria Miloslavskajaga (1624–1669). Abielust sündisid:

  • Dmitri Aleksejevitš (1648–1649)
  • Jevdokija Aleksejevna (1650–1712)
  • Marfa Aleksejevna (1652–1707)
  • Aleksei Aleksejevitš (1654–1670), Vene tsaaritrooni kandidaat ja Poola kuningatrooni kandidaat Jan II Kazimierzi järel, kuid suri enne.
  • Anna Aleksejevna (1655–1659)
  • Sofia Aleksejevna (1657–1704)
  • Jekaterina Aleksejevna (1658–1718)
  • Maria Aleksejevna (1660–1723)
  • Fjodor III (1661–1682), Vene tsaar aastatel 1676–1682.
  • Fedosja Aleksejevna (1662–1713)
  • Simeon (1665–1669)
  • Ivan V (1666–1696), Vene tsaar aastatel 1682–1696.
  • Jevdokija Aleksejevna (1669–1669)

Teist korda abiellus 1671. aastal Natalia Kirillovna Narõškinaga (1651–1694). Abielust sündisid:

  • Peeter I (1672–1725)
  • Natalja Aleksejevna (1673–1716)
  • Fjodora Aleksejevna (1674–1677)
Eelnev
Mihhail I Fjodorovitš
Venemaa tsaar
16451676
Järgnev
Fjodor III