Anneksioon ehk annekteerimine (ladina keeles annexio, 'liitmine') on teise riigi territooriumi või selle osa liidendamine oma riigi külge, ilma selle teise riigi nõusolekuta.

Hawaii kuningriigi lipu langetamine 12. augustil 1898 Hawaii annekteerimise tseremoonial

Annekteeritud territooriumil kehtestatakse enamasti annekteeriva riigi seadused ja võim.

Anneksioon erineb okupatsioonist, kuid võib sellest tuleneda.

Ajalugu

muuda

Klassikaline rahvusvaheline õigus lubas sõja võitjal vaenlase territooriumi osaliselt või täielikult annekteerida. Alates Itaalia renessansist kuni 1919. aasta Pariisi rahukonverentsini oli anneksioon üldlevinud nähtus, mis kaasnes koloniaalekspansioonidega.

1866. aastal annekteeris Preisimaa Hannoveri, Hessen-Kasseli, Nassau, Schleswigi ja Holsteini ning Maini-äärse Frankfurdi. 19. sajandi lõpus liideti Hawaii saared pärast annekteerimist Ameerika Ühendriikide külge. Suurbritannia annekteeris 1900. aastal buuride vabariigid Transvaali ja Oranje. 20. sajandi alguses hõivas Austria-Ungari Bosnia ja Hertsegoviina (1908) ja Suurbritannia Küprose (1914). Anneksiooni näiteks on ka Boliiviale kuulunud Atacama kõrbe osade ülevõtmine Tšiili poolt ja Portugali alade ülevõtmine India poolt.

Suurriikidel oli tavaks ka omavahel vahetada hõivatud territooriume või ära jagada vastavad mõjusfäärid. Enne Teist maailmasõda paistsid Euroopa omavahelise jagamisega silma Saksamaa ja Nõukogude Liit. Saksamaa korraldas 1938. aastal anšlussi Austrias, liites viimase Saksamaa külge. Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide alusel jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit Poola ning Nõukogude Liit sai võimaluse 1940. aastal annekteerida Balti riigid Eesti, Leedu ja Läti. Hiina omakorda hõivas Tiibeti ja Iisrael esitas pretensioonid Palestiina aladele, sh Jeruusalemma linnale.

20. sajandi lõpu tüüpilisi näiteid on Kuveidi annekteerimine 1990. aastal Iraagi poolt. Venemaa annekteeris Ukrainale kuulunud Krimmi 2014. aastal.

Anneksioon on rahvusvahelise õiguse järgi keelatud. See põhimõte on fikseeritud ka mitmes ÜRO deklaratsioonis (1965, 1970, 1974). ÜRO põhikirja artikkel 2 keelab mis tahes ähvarduse või vägivalla kasutamise, mis on suunatud mõne riigi territoriaalse terviklikkuse vastu.

Kui Nõukogude Liit 1940. aastal annekteeris Eesti, Läti ja Leedu, siis paljud riigid ei hakanud seda kunagi tunnustama.

Vaata ka

muuda