Bretoonid on Prantsusmaal Bretagne'i poolsaarel elav rahvas, kes põlvnevad 5.–6. sajandil sinna rännanud brittidest (või ka Suurbritanniast pärit keltidest).[1]

Bretoonid rahvarõivastes

Bretoonidel on ajalooliselt olnud oma keel, mida nimetatakse bretooni keeleks. Tänapäeval Bretagne’i piirkonna ligikaudu 3 miljonist elanikust räägib seda umbes 250 000 (1989. aastal 500 000) inimest. Neid, kes end bretoonideks nimetavad, on seejuures tunduvalt enam.

Bretoonid on ajalooliselt tegelnud põllumajanduse ja kalapüügiga. Neid on sajandeid tuntud heade meremeestena. Tänapäeval töötab suur osa bretoone põllumajandus- ja kalastusettevõtetes. Palju bretoone on suundunud Prantsusmaa teise ossa või mõnda välisriiki (nt Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse).

Bretagne on olnud Prantsusmaa üks usklikumaid piirkondi. Enamik bretoone on katoliiklased.

Viited

muuda
  1. "Bretoonid". TEA Entsüklopeedia. 22. august 2019. Vaadatud 22. august 2019.