Emmanuel Macron

Emmanuel Jean-Michel Frédéric Macron (sündinud 21. detsembril 1977 Amiensis) on Prantsusmaa poliitik, alates 14. maist 2017 Prantsusmaa president ja Andorra kaasvürst.

Emmanuel Macron
Emmanuel Macron
25. Prantsusmaa president
Ametis
Ametisse asumise aeg
14. mai 2017
Eelnev François Hollande
Andorra kaasvürst
Koos Joan Enric Vives i Sicíliaga
Ametisse asumise aeg
14. mai 2017
Eelnev François Hollande
En Marche! president
Ametiaeg
6. aprill 2016 – 8. mai 2017
Järgnev Catherine Barbaroux (asetäitja)
Prantsusmaa majandus-, tööstus- ja e-majandusminister
Ametiaeg
26. august 2014 – 30. august 2016
Eelnev Arnaud Montebourg
Järgnev Michel Sapin
Isikuandmed
Sünninimi Emmanuel Jean-Michel Frédéric Macron
Sünniaeg 21. detsember 1977 (46-aastane)
Amiens, Prantsusmaa
Erakond Prantsusmaa Sotsialistlik Partei (2006-2009)
En Marche! (2016-)
Abikaasa Brigitte Macron (2007-)
Elukoht Élysée palee, Pariis, Prantsusmaa
Alma mater Pariisi Nanterre ülikool
Pariisi Poliitikauuringute Instituut
ENA
Autogramm

Varem oli ta investeerimispankur. 26. augustist 2014 kuni 30. augustini 2016 oli Macron Prantsusmaa majandus-, tööstus- ja e-majandusminister.[1]

Ta kandideeris 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimistel ja kogus 1. voorus 24,01% häältest ning pääses edasi teise vooru. Teises voorus võitis ta presidendivalimised kogudes 66,10% häältest. 2022. aasta aprillis toimunud valimistel saavutas ta võidu samuti teises voorus 58,55% häältega ja ta jääb presidendiks kuni 2027. aastani.

Haridus

muuda

Ta õppis jesuiitide asutatud Providence'i Lütseumis Amiensis, kuid ei lõpetanud, sest 1995. aastal[2] viisid vanemad ta üle teise kooli – Pariisis Ladina kvartalis asuvasse prestiižsesse Henri IV lütseumisse. Selle lõpetamise järel üritas ta kahel korral sisse saada eliitkõrgkooli École normale supérieure, kuid edutult[3][4]. 1997. aastal astus ta eliitkõrgkooli L'Institut d'études politiques de Paris (Sciences Po). Kolmandal kursusel lisandusid tal paralleelselt sealsete õpingutega filosoofiaõpingud Pariisi 10. Ülikoolis. Viimasest sai ta Machiavelli-teemalise magistritöö eest filosoofiamagistri kraadi[5]. Sciences Po-s kaitses ta 2001. aastal magistrikraadi ühiskondlikes asjades.[3] Aastatel 2002–2004 õppis ta veel ühes eliitkõrgkoolis – École nationale d'administration[5][6].

Ülikooliõpingute kõrval töötas ta aastatel 1999–2001 filosoof Paul Ricœuri assistendina ja aitas toimetajana kaasa raamatu "La mémoire, l'histoire, l'oubli" ('Mälu, ajalugu, unustus') kaante vahele saamisele (ilmus 2000. aastal).

Vaated

muuda

Presidendina on Macron avaldanud liberalistlikke vaateid ning rõhutanud vaba turumajanduse olulisust. Ta soovib vähendada makse ning pöörata majanduses rohkem tähelepanu tehnoloogiale ja innovatsioonile.

Macron on suhtunud ka väga positiivselt Euroopa Liitu. Teda on nimetatud ka "eurofiiliks" ning ta ise on öelnud, et tema erakond on "ainus tõeliselt Euroopa-meelne partei Euroopas[7]". Ta pooldab Euroopa Liidu ühtsuse suurendamist ning on avaldanud föderalistlikke vaateid, näiteks pakkunud välja idee Euroopa Liidu armee loomisest[8]. Ta on ka rõhutanud Euroopa Liidu ühtsuse olulisust – kui 2015. aastal kritiseeriti Kreekat võlakriisi pärast, oli Macron üks peamisi, kes rõhutas, et Kreeka peab iga hinna eest jääma Euroopa Liitu.[9]

Macroni poliitika on olnud väga sõbralik ka rändekriisi ajal Prantsusmaale saabunud sõjapõgenike suhtes, rõhutades, et immigrantide ja muslimite suhtes tuleb olla tolerantne. Macron on veendunud, et vajaduse korral on Prantsusmaa valmis võtma vastu veel enam immigrante, kui ta seni on teinud.[10]

Macron usub, et peab keskenduma keskkonnakriisi lahendamisele ning võitlema globaalse soojenemisega. 2017. aastal teatas ta, et on otsustanud suunata 700 miljonit eurot päikeseenergia arendamisse. Samal aastal teatas ta ka kavast loobuda täielikult kivisöe kasutamisest elektrijaamadest. 2018. aastal pooldas ta ka bensiinimaksu kehtestamist Prantsusmaal keskkonnakriisi lahendamiseks.

Macron rõhutab sekularistlikke põhimõtteid. Ta on ütelnud, et "meil on kohustus lubada kõigil järgida väärikalt oma religiooni"[11]. Macron oli vastu islami pearättide (hidžaabide) keelustamisele avalikes kohtades.

Isiklikku

muuda
 
Presidendipaar 2017. aasta juulis

Tema isa Jean-Michel Macron (sündinud 1950) töötab Picardie ülikoolis neuroloogiaprofessorina. Emmanuel Macroni abikaasa on Brigitte Macron (sündinud 1953), kes töötas 1990. aastatel prantsuse ja ladina keele õpetajana Providence'i lütseumis ning hiljem töötas kirjandusõpetajana ühes Pariisi erakoolis. Alates 14. maist 2017 on Brigitte Macron Prantsusmaa presidendi abikaasa.

Emmanuel Macron on õppinud kümme aastat klaverit.

Raamatud

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. France : Ministries, political parties, etc. from 1870 rulers.org
  2. Macron, mon copain d'avant. leparisien.fr
  3. 3,0 3,1 Emmanuel Macron, Class of 2001. sciencespo.fr
  4. 'Stay away from my boy until he's 18!'. dailymail.co.uk, 27. aprill 2017
  5. 5,0 5,1 Biographie. gala.fr
  6. Emmanuel Macron is France's Next President. gq-magazine.co.uk, 7. mai 2017
  7. "A Berlin, Macron veut « restaurer la confiance avec les Allemands en faisant des réformes sérieuses »". Le Monde.
  8. "Macron: eurooplaste kaitsmiseks on vaja tõelist Euroopa armeed". Postimees. 6. november 2018. Vaadatud 27. november 2017.
  9. "Grèce : Macron met en garde contre un « traité de Versailles de la zone euro »". Le Monde. 5. juuli 2015.
  10. "http://www.lefigaro.fr/politique/le-scan/citations/2015/09/07/25002-20150907ARTFIG00063-macron-l-arrivee-de-refugies-est-une-opportunite-economique.php". le Figaro. {{netiviide}}: välislink kohas |Pealkiri= (juhend)
  11. Rose, Michel. "Macron outlines vision of French Islam, drops more ambition hints". Reuters.

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda