Jäänukjärv ehk reliktjärv on järv, mis on tekkinud merelahest maapinna tõusmise tagajärjel[1]

Inahamne järv Osmussaarel on jäänukjärv

Jäänukjärve teket soodustavad hoovused[1], mis kuhjavad lahesuudmesse setteid ja lõpuks ummistavad selle. Nooremad jäänukjärved saavad suurte tormide ajal merest täiendavat vett ja nad ei pruugi olla mageda veega, vaid võivad olla riimveelised[1].

Reeglina on jäänukjärved väga madalad. Pole ime, kui nende suurim sügavus jääb alla meetri. Kuivadel suvedel võivad nad peaaegu täielikult ära kuivada.[1]

Ajapikku kujunevad jäänukjärvedest madalsood[1], mis võivad hiljem isegi rabastuda. Näiteks Põlvamaal Meelva maastikukaitsealal asuv Meelva raba on tekkinud jäänukjärvede soostumise tulemusena[2].

Jäänukjärved on lindudele tähtsad pesitsemis- ja toitumiskohad. Nende rohusaarekestel pesitsevad meeleldi sookured, sest läbi vee ei pääse sinna rebased ega kährikkoerad. Jäänukjärvedes elutsevad apteegikaanid ja paljud putukad, sealhulgas kiilid.[1]

Jäänukjärved Eestis

muuda

Tänapäeva Eesti suurimad jäänukjärved on Mullutu-Suurlahest moodustunud Mullutu järv ja Suurlaht.

Sutlepa meri on kõigest paarisaja aasta eest moodustunud jäänukjärv.[3]

Nigula looduskaitsealal asub 18 ha suurune Nigula järv, mis on jäänuk jääajajärgsest kümnete ruutkilomeetrite suurusest suuremast järvest.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Jäänukjärv www.keskkonnaamet.ee
  2. "Meelva maastikukaitseala". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. märts 2008. Vaadatud 12. jaanuaril 2012.
  3. Loode-Eesti ja Vormsi ekskursiooni tutvustus www.loodusreisid.ee