Jēkabpils

Jēkabpils
läti	Jēkabpils
	Jēkabpilsi lipp Jēkabpilsi vapp
	Pindala: 25,5 km² (2023)
	Elanikke: 21 150 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 56° 30′ N, 25° 52′ E

Jēkabpils (läti^ⓘ, [jääkabpils]) on linn Lätis Daugava ääres, Jēkabpilsi piirkonna keskus.

Linn on vabariikliku keskalluvusega linn; 1. järgu haldusüksus.

Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Jēkabpilsi elanikest lätlasi 58,9%, venelasi 28,4%, valgevenelasi 3,3%, poolakaid 3,1%, ukrainlasi 1,9%, teistest rahvustest inimesi oli 3,2% ja rahvus oli teadmata 1,2%.

Ajalugu

Jēkabpils on linn 12. veebruarist 1670. Saksakeelse nime Jakobstadt sai ta asutaja, Kuramaa hertsogi Jakobi järgi. Linna esialgsest elanikkonnast moodustasid suure osa Moskva tsaaririigist pagenud vanausulised.

Jakobstadti lahing. Johann Christoph Brotze kogu

Põhjasõjas 5. augustil (vkj 25. juulil / 26. juulil Rootsi kalendri järgi) 1704 toimus Kuramaal Jēkabpilsi lähedal Rootsi vägede, mida juhtis kindralmajor Adam Ludwig Lewenhaupt, ja Vene-Leedu vägede, mida juhtis suurhetman Michał Serwacy Wiśniowiecki, vahel Jakobstadti lahing, mille võitsid Rootsi väed.

Pärast Kuramaa hertsogiriigi liitmist Venemaa keisririigiga oli Jēkabpils Selburgi Oberhauptmannschafti ja hiljem 1864. aastast Daugavpilsi ehk Dünaburgi kreisis.

5. juulil 1919 jõudsid linna Eesti väed koos Taani üksustega.

Linn on aja jooksul laienenud ning liitnud endaga 1962. aastal Daugava jõe paremal pool asunud Krustpilsi linna, mis oli asutatud 1237. aastal, samuti aastal 1899 tekkinud Zīlāni asula.

Jēkabpilsis asub Struve geodeetilise kaare üks mõõdupunkte.

Aastatel 2009–2021 oli Jēkabpils vabariigilinn.