Joseph John Thomson

Suurbritannia füüsik
 See artikkel räägib füüsikust; maadeuurija kohta vaata artiklit Joseph Thomson

Joseph John Thomson (18. detsember 1856 Manchester30. august 1940 Cambridge) oli inglise füüsik. Katsetele tuginedes jõudis ta järeldusele, et aatom pole väikseim osake looduses. Thomson uuris katoodkiiri ja leidis, et neid saab elektrivälja ja magnetväljaga kallutada. Sellest sai ta järeldada, et kiired koosnevad laenguga osakestest. Nende osakeste nimeks sai elektron. Elektronide laeng osutus negatiivseks. Kaudselt määras Thomson ka elektroni massi. Ta leidis, et osake on umbes 1000 korda kergem väikseimast tol ajal tuntud laenguga osakesest, vesiniku ioonist. Seega oli ta avastanud uue osakese, millest aatom koosneb. Elementaarlaengute olemasolu kinnitas ja mõõtis täpsemalt 1912. aastal ameerika füüsik Robert Millikan.

Joseph John Thomson
Joseph John Thomson
Sündinud 18. detsember 1856
Manchester
Surnud 30. august 1940 (83-aastaselt)
Cambridge
Rahvus inglane
Teadlaskarjäär
Tegevusalad füüsika
Tunnustus Smith'i auhind (1880)
Kuniglik medal (1894)
Hughesi medal (1902)
Nobeli füüsikaauhind (1906)
Elliott Cressoni medal (1910)
Copley medal (1914)
Alberti medal (1915)
Franklini medal (1922)
Faraday medal (1925)
Daltoni medal (1931)
Autogramm

Aatomist väiksema osakese avastamine võimaldas Thomsonil kujundada aatomi sisemist olemist kajastava mudeli. Thomsoni loodud aatomimudelit on nimetatud pudingimudeliks: selle järgi on aatom nagu ühtlane positiivse laenguga "puding", milles on "rosinateks" elektronid.

Sir J.J.Thomson pälvis 1906. aastal Nobeli füüsikaauhinna.

Välislingid

muuda