Kuuba Kommunistlik Partei

Kuuba Kommunistlik Partei (KKP; hispaania keeles Partido Comunista de Cuba, lühendina PCC) on Kuuba valitsev poliitiline partei, poliitilistelt vaadetelt marksistlik-leninistliku suuna kommunistlik partei. Kuuba põhiseaduse järgi on partei "juhtiv jõud ühiskonnas ja riigis".

Kuuba Kommunistlik Partei
Partido Comunista de Cuba
Kuuba Kommunistliku Partei logo
esimene sekretär Miguel Díaz-Canel
Asutamine 3. oktoober 1965
Peakorter Havana
Ideoloogia marksism-leninism
kastroism
21. sajandi sotsialism
Kohti Kuuba Parlamendis 605 (100%)
Liikmete arv 670 000 (2016)
Meediakanal Granma
Koduleht http://www.pcc.cu/

2011. aasta aprillist on partei juht keskkomitee esimene sekretär Raúl Castro, eelmise esimese sekretäri Fidel Castro noorem vend. Partei teine sekretär on José Ramón Machado Ventura.[1]

Ajalugu

muuda

Juba aastail 1902–1959 kestnud Kuuba Vabariigi algusaastail tegutses Kuubas rida kommunistlikke ja anarhistlikke organisatsioone. Algne, Kominterni kuulunud Kuuba Kommunistlik Partei loodi 1920. aastatel. 1944. võttis see endale uueks nimeks Populaarne Sotsialistlik Partei. 1961. aasta juulis, kaks aastat pärast Fulgencio Batista kukutamist ja revolutsioonilise valitsuse loomist, moodustasid Fidel Castro 26. Juuli Liikumine, Blas Roca juhitud Populaarne Sotsialistlik Partei ja Faure Chomóni üliõpilasorganisatsioon Üliõpilaste Revolutsiooniline Direktoorium (Directorio Revolucionario Estudiantil) liitudes Ühinenud Revolutsioonilised Organisatsioonid. 26. märtsil 1962 sai sellest Kuuba Sotsialistliku Revolutsiooni Ühendpartei ning 3. oktoobril 1965 Kuuba Kommunistlik Partei.

Kuuba 1976. aasta põhiseaduse paragrahv 5 nimetab Kommunistlikku Parteid "ühiskonna ja riigi ülimaks juhtivaks jõuks, mis organiseerib ja suunab ühiseid jõupingutusi kõrgemate eesmärkide, sotsialismi ülesehitamise ja kommunistliku ühiskonna poole liikumise nimel"[2]. Kõigil parteidel, sealhulgas Kommunistlikul Parteil, on keelatud oma organisatsioone avalikult reklaamida.

Esimese viieteist tegutsemisaasta vältel oli Kuuba Kommunistliku Partei peaaegu ainus aktiivne osa selle poliitbüroo. Sajaliikmeline keskkomitee kogunes harva ning partei esimene kongress toimus alles kümme aastat pärast partei asutamist. 1969. aastal oli parteil vaid 55 000 liiget (0,7% Kuuba elanikkonnast), mistõttu Kuuba Kommunistlik Partei oli maailma väikseim valitsev kommunistlik partei. 1970. aastatel hakkas parteiaparaat arenema. Esimese parteikongressi ajaks 1975. aastal oli parteil veidi üle 200 000 liikme, keskkomitee kohtus regulaarselt ja selle aparaat hoidis ühiskonnas samasugust juhtrolli nagu valitsevatel kommunistlikel parteidel tavaks. 1980. aastaks oli partei liikmeskond kasvanud 430 000 ja 1985. aastaks 520 000 liikmeni, partei liikmeskond täitis valitsusaparaadi juhtpositsioonid.

Revolutsiooni käigus on kokku surma saanud üle 100 000 inimese.[3]

Kongressid

muuda

Kuuba Kommunistliku Partei esimene kongress toimus 1975. aastal, sellele järgnesid kongressid 1980, 1986, 1991, 1997 ja 2011. Seitsmes kongress toimus 19.–22. aprillil 2016[4], mil tähistati Sigade lahe sissetungi 55. aastapäeva[5], kongressi lõpukõne pidas Fidel Castro[6].

Keskkomitee

muuda
 
Kuuba Kommunistliku Partei peakorter.

1991. aastani oli partei juhtorganid poliitbüroo ja sekretariaat, mis seejärel liideti laiendatud poliitbürooks, kuhu kuulus üle 20 liikme. 2002. aastal sekretariaat taastati. Kongressidevahelisel ajal juhib parteid keskkomitee. Partei V kongressi järel vähendati keskkomiteed seniselt 225 liikmelt 150 liikmele. Fidel Castro oli partei esimene sekretär (ehk juht) selle loomisest alates, tema vend Raúl Castro oli teine sekretär. 2008. aastal loobus Fidel Castro ametist tervislikel põhjustel ning esimeseks sekretäriks sai Raúl Castro.

Politbüroo

muuda

Kuuba Kommunistliku Partei keskkomitee poliitbüroo VII koosseis valiti partei VII kongressile järgnenud keskkomitee istungil 19. aprillil 2016.

Noorteorganisatsioon

muuda

Kuuba Kommunistliku Partei noorteorganisatsioon on Noorte Kommunistide Liit (Unión de Jóvenes Comunistas, UJC), mis kuulub Demokraatliku Noorsoo Maailmaföderatsiooni. Partei lasteorganisatsioon on José Martí Pioneeriorganisatsioon.

Ideoloogia

muuda

Võrreldes teiste valitsevate kommunistlike parteidega Vietnamis, Hiinas ja Laoses järgib Kuuba Kommunistlik Partei rangemalt marksismi-leninismi traditsioone ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei mudelit. Partei on suhtunud turumajanduslikesse reformidesse vähese entusiasmiga, ehkki on pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja majandustoetuse kadu olnud sunnitud tegema majanduses mõningaid järeleandmisi. KKP on toetanud revolutsioone välisriikides, abistades aktiivselt Colombia Rahvavabastusarmeed, El Salvadori Farabundo Martí Rahvuslikku Vabastusrinnet, Nicaragua sandiniste ja Maurice Bishopi New Jewel Movementi Grenadal. Kuuba silmapaistvaim rahvusvaheline sekkumine oli Angola kodusõjas, kus Angola, Nõukogude ja Kuuba väed osalesid ühiselt Cuito Cuanavale lahingus.[7][8] See viis teise poole välisjõudude taandumise ja rahuleppeni, mis tagas Namiibia iseseisvumise Lõuna-Aafrikast.[9]

Partei läkitab tuhandeid Kuuba arste, agrotehnikuid jt spetsialiste arengumaadesse. Viimasel ajal on KKP toetanud vasakpoolseid riigijuhte nagu Hugo Chávezit ja Nicolás Madurot Venezuelas ning Evo Moralest Bolivias.

Raúl Castro lubab "uuendada" Kuuba sotsialistlikku majandust, hõlmates sellesse uusi kaubavahetus- ja -jaotussüsteeme, mida seni on peetud turumajanduslikeks. Seetõttu on oletatud, et Kuuba võib liikuda Hiina ja Vietnami majandusmudeliga sarnases suunas.[10]

Valimised

muuda

2018. aasta parlamendivalimistel kogus Kuuba Kommunistlik Partei 80,44% häältest.

Viited

muuda
  1. Shasta Darlington (19. aprill 2011). "Raul Castro to lead Cuba's Communist Party". CNN. Vaadatud 23. aprill 2018.
  2. "Cuba: Constitución". pdba.georgetown.edu. Vaadatud 14. oktoober 2017.
  3. "Kuuba". Communist Crimes. Vaadatud 23.11.2020.
  4. "Cuba's Communist Party Congress wants change, but also more of the same". Miami Herald. Vaadatud 14. oktoober 2017.
  5. "Escambray". Escambray. Vaadatud 14. oktoober 2017.
  6. Carroll, Rory (19. aprill 2016). "Fidel Castro bids farewell to Cuba's Communist party congress". The Guardian. Vaadatud 14. oktoober 2017.
  7. Michael Evans. "Secret Cuban Documents on History of Africa Involvement". Gwu.edu. Vaadatud 13. jaanuar 2010.
  8. "Cuba: Angolan War Memories Live On". 16. juuni 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. august 2013. Vaadatud 23. aprill 2018.
  9. "South Africa Namibia Independence War 1966-1988". Onwar.com. Vaadatud 13. jaanuar 2010.
  10. "古巴改革:"社会主义更新"未完待续" (Chinese). Originaali arhiivikoopia seisuga 29. aprill 2014. Vaadatud 22. aprill 2014.{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid

muuda