Eesti valitsus: erinevus redaktsioonide vahel
Uuendatud valitsuse liikmeid |
P Tühistati kasutaja 2001:1530:1013:46BF:597E:4AFA:A231:441F (arutelu) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Merleke5. Märgis: Tühistamine |
||
| (ei näidata 26 kasutaja 44 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}} |
|||
{{allikad}} |
|||
{{EestiPoliitika}} |
{{EestiPoliitika}} |
||
[[Pilt:Stenbocki maja 30-04-2013.jpg|pisi|Stenbocki maja]] |
[[Pilt:Stenbocki maja 30-04-2013.jpg|pisi|Stenbocki maja]] |
||
'''Eesti valitsus''' (ametlikult ''Vabariigi Valitsus'') on [[Eesti]] riigi [[täidesaatev võim|täidesaatev]] võimuorgan |
'''Eesti valitsus''' (ametlikult ''Vabariigi Valitsus'') on [[Eesti]] riigi [[täidesaatev võim|täidesaatev]] võimuorgan, mis tegutseb [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e ja [[seadus]]te alusel. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. Valitsust juhib [[Eesti peaminister|peaminister]], kelle ettepanekul nimetab [[Eesti president|Vabariigi President]] ametisse teised valitsusse kuuluvad [[Minister|ministrid]].<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/127122013033|pealkiri=Vabariigi Valitsuse seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=29.06.2022}}</ref> |
||
Vastavalt [[Võimude lahusus|võimude lahususe]] ja tasakaalustatuse printsiibile on Vabariigi Valitsus eraldatud teistest põhiseaduslikest organitest. Siiski on [[Parlamentaarne vabariik|parlamentaarse riigikorra]] kohaselt valitsusel toimimiseks vaja [[Riigikogu]] usaldust. Riigikogu peab andma peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks ja samuti võib Riigikogu avaldada kogu valitsusele, peaministrile või ministrile [[Umbusaldusavaldus|umbusaldust]]. Riigikogu liikmetel on õigus esitada valitsuse liikmetele küsimusi ja arupärimisi, millele valitsuse liikmed on kohustatud vastama.<ref>{{Netiviide|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3562|pealkiri=Paragrahv 86|väljaanne=Eesti Vabariigi Põhiseadus, kommenteeritud väljaanne 2020|vaadatud=29.06.2022}}</ref> |
|||
Vabariigi Valitsuse istungid toimuvad [[Stenbocki maja]]s. |
|||
Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. Istungit juhatab [[Eesti peaminister|peaminister]] ning need toimuvad [[Tallinn|Tallinnas]], [[Stenbocki maja]]s. Istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsus annab riigielu reguleerimiseks ja korraldamiseks välja [[Vabariigi Valitsuse määrus]]i ja [[Vabariigi Valitsuse korraldus]]i. Valitsus võib oma korraldusega moodustada valitsuskomisjoni, määrates valitsuskomisjoni ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse.<ref name=":0" /> |
|||
9. aprillil 2015 astus ametisse [[Taavi Rõivase teine valitsus]]: |
|||
* [[Eesti peaminister|peaminister]] – [[Taavi Rõivas]]; |
|||
* [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]] – [[Jürgen Ligi]]; |
|||
* [[Eesti justiitsminister|justiitsminister]]– [[Urmas Reinsalu]]; |
|||
* [[Eesti siseminister|siseminister]] – [[Hanno Pevkur]]; |
|||
* [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] – [[Sven Mikser]] (14. septembrist 2015 [[Hannes Hanso]]); |
|||
* [[Eesti keskkonnaminister|keskkonnaminister]] – [[Marko Pomerants]]; |
|||
* [[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]] – [[Indrek Saar]]; |
|||
* [[Eesti majandus- ja taristuminister|majandus- ja taristuminister]] – [[Kristen Michal]]; |
|||
* [[Eesti maaeluminister|maaeluminister]] – [[Urmas Kruuse]]; |
|||
* [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]] – [[Sven Sester]]; |
|||
* [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalkaitseminister]] – [[Margus Tsahkna]]; |
|||
* [[Eesti Vabariigi välisminister|välisminister]] – [[Keit Pentus-Rosimannus]] (16. juulist 2015 [[Marina Kaljurand]]); |
|||
* [[Eesti ettevõtlusminister|ettevõtlusminister]] – [[Urve Palo]] (14. septembrist 2015 [[Liisa Oviir]]); |
|||
* [[Eesti tervise- ja tööminister|tervise- ja tööminister]] – [[Rannar Vassiljev]] (14. septembrist 2015 [[Jevgeni Ossinovski]]); |
|||
* [[riigihalduse minister]] – [[Arto Aas]]. |
|||
Alates 17. aprillist 2023 on ametis [[Kaja Kallase kolmas valitsus]]. |
|||
[[Vabariigi President]] võib [[Eesti peaminister|peaministri]] ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi ja kelle ülesanded määrab kindlaks peaminister oma korraldusega, mis tehakse teatavaks valitsuse istungil. Nende ministrite kulutused kaetakse [[Riigikantselei]] eelarves eraldi selleks ettenähtud vahenditest. Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme. |
|||
== Valitsuse ametisse astumine == |
|||
Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse president |
Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse [[Eesti president|Vabariigi President]] kolme päeva jooksul pärast seda, kui [[Riigikogu]]lt valitsuse moodustamiseks volituse saanud või Riigikogu poolt üles seatud peaministrikandidaat on esitanud talle valitsuse koosseisu.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=29.06.2022}}</ref> |
||
Ministri nimetab ametisse president peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest |
Ministri nimetab ametisse [[Eesti president|Vabariigi President]] [[Eesti peaminister|peaministrilt]] sellekohase ettepaneku saamisest kolme päeva jooksul. Valitsus või minister nimetatakse ametisse presidendi otsusega, mis avaldatakse [[Riigi Teataja]]s.<ref name=":0" /> |
||
Valitsus või minister astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees: "Asudes täitma valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele." |
Valitsus või minister astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees: "Asudes täitma valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele."<ref name=":0" /> |
||
Valitsuse ametisse astumisel annab suulise ametivande peaminister. Seejärel kirjutavad vande tekstile alla kõik ametisse astuva valitsuse liikmed. Minister, kes astub ametisse pärast valitsuse ametisse astumist, annab suulise ametivande ja kirjutab vandetekstile alla peaministri juuresolekul. |
Valitsuse ametisse astumisel annab suulise ametivande peaminister. Seejärel kirjutavad vande tekstile alla kõik ametisse astuva valitsuse liikmed. Minister, kes astub ametisse pärast valitsuse ametisse astumist, annab suulise ametivande ja kirjutab vandetekstile alla peaministri juuresolekul.<ref name=":0" /> |
||
== Valitsuse ülesanded == |
|||
Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. Istungit juhatab peaminister. Istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks [[määrus (õigusteadus)|määrus]]i ja [[korraldus]]i. |
|||
Vastavalt [[Eesti Vabariigi põhiseadus|Eesti Vabariigi põhiseadusele]] Vabariigi Valitsus: |
|||
* viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; |
|||
Valitsus võib oma korraldusega moodustada valitsuskomisjoni, määrates valitsuskomisjoni ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse. |
|||
* suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; |
|||
* korraldab seaduste, [[Riigikogu]] otsuste ja [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] aktide täitmist; |
|||
* esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning [[Ratifitseerimine|ratifitseerimiseks]] ja [[Denonsseerimine|denonsseerimiseks]] välislepinguid; |
|||
* koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; |
|||
* annab seaduse alusel ja täitmiseks [[Vabariigi Valitsuse määrus|määrusi]] ja [[Vabariigi Valitsuse korraldus|korraldusi]]; |
|||
* korraldab suhtlemist teiste riikidega; |
|||
* kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja [[Eriolukord|eriolukorra]] riigis või selle osas; |
|||
* täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.<ref name=":1" /> |
|||
Valitsus esitab [[Eesti]] kandidaadid [[Euroopa Komisjon]]i liikme, [[Euroopa |
Lisaks on Vabariigi Valitsuse üheks oluliseks ülesandeks Eesti seisukohtade kujundamine [[Euroopa Liidu õigusaktid|Euroopa Liidu õigusaktide]] eelnõude ja muude [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] asjade kohta. Valitsus esitab [[Eesti]] kandidaadid [[Euroopa Komisjon]]i liikme, [[Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee]] liikme, [[Euroopa Regioonide Komitee]] liikme, [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] kohtuniku, Euroopa Kohtu esimese astme kohtu kohtuniku, kohtujuristide ning [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liikme ametikohtadele.<ref name=":0" /> |
||
== Valitsuse liikmed == |
|||
Valitsus läheb laiali juhul kui: |
|||
Vabariigi Valitsuse liikmeteks on [[Eesti peaminister|peaminister]] ja [[Minister|ministrid]]. Vastavalt põhiseadusele peab peaminister nimetama vähemalt kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Sellest tulenevalt on minimaalne valitsuse liikmete arv kolm. Kui valitsuses on vähem liikmeid, siis ei ole valitsus otsustusvõimeline. Põhiseadus ei sätesta maksimaalset valitsuse liikmete arvu, kuid [[Vabariigi Valitsuse seadus|Vabariigi Valitsuse seaduse]] järgi ei ole valitsuses üle 15 liikme.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3564|pealkiri=Paragrahv 88|väljaanne=Eesti Vabariigi Põhiseadus, kommenteeritud väljaanne 2020|vaadatud=29.06.2022}}</ref> |
|||
# Tuleb kokku riigikogu uus koosseis <br/> |
|||
# Peaministri surma puhul<br/> |
|||
Valitsuse ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad [[Ministeerium|ministeeriumi]], ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi. Otsuste tegemisel on nii peaministril kui ka igal valitsuse ministril võrdselt üks hääl. Kui hääled jagunevad pooleks, siis on otsustav peaministri hääl. Ükski teine isik, kes osaleb valitsuse istungitel, hääletada ei saa.<ref name=":2" /> |
|||
# Kui läheb läbi umbusaldus peaministrile või kogu valitsusele<br/> |
|||
| ⚫ | |||
Valitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa [[Eesti riigisekretär|riigisekretär]] ning vajadusel võivad istungitest sõnaõigusega osa võtta ka [[õiguskantsler]] ja [[riigikontrolör]]. Peaminister võib alati kutsuda ka teisi isikuid valitsuse istungitele sõnaõigusega osalema.<ref name=":2" /> |
|||
Valitsuse liikmed võivad sõnaõigusega osaleda Riigikogu ja tema komisjonide istungitel.<ref name=":1" /> |
|||
Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.<ref name=":1" /> |
|||
== Parlamentaarne kontroll == |
|||
[[Parlamentarism|Parlamentarismi]] põhimõtte kohaselt kontrollib [[Riigikogu]] valitsuse tööd. Parlamentaarse kontrolli läbiviimiseks on Riigikogu liikmetel erinevaid võimalusi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/parlamentaarne-kontroll/|pealkiri=Parlamentaarne kontroll|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=29.06.2022}}</ref> |
|||
* Arupärimised – Riigikogu liikmel on võimalik küsida valitsuselt teavet üldisemate ja laiemat avalikku huvi pakkuvate riigieluküsimuste kohta. Arupärimistele vastatakse täiskogu istungil. |
|||
* Kirjalikud küsimused – Riigikogu liikmed võivad esitada valitsuse liikmetele kirjalikke küsimusi, millele tuleb kirjalikult vastata 10 tööpäeva jooksul. |
|||
* Infotund – Riigikogu täiskogu igal töönädalal toimub infotund, kus [[Eesti peaminister|peaminister]] ja ministrid vastavad Riigikogu liikme suulistele küsimustele. |
|||
* [[Umbusaldusavaldus|Umbusaldushääletus]] – viiendik Riigikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise kas kogu valitsusele või selle liikmele. |
|||
* Uurimiskomisjoni loomine – Riigikogu võib luua põhjalikumat süvenemist nõudva teemaga tegelemiseks uurimiskomisjoni. |
|||
== Valitsuse tagasiastumine == |
|||
| ⚫ | |||
* [[Riigikogu]] uue koosseisu kokkuastumisel; |
|||
* [[Peaminister|peaministri]] tagasiastumise või surma korral; |
|||
* kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile [[Umbusaldusavaldus|umbusaldust]]; |
|||
* kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu.<ref name=":0" /> |
|||
Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele on peaminister kohustatud tagasi astuma: |
|||
* kui ministrite volituste lõppemise tõttu ei ole Vabariigi Valitsus olnud 21 päeva otsustusvõimeline; |
|||
* peaministri kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.<ref name=":0" /> |
|||
Peaministril on alati õigus ka omal algatusel tagasi astuda.<ref name=":0" /> |
|||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
*[[Eesti valitsuste loend]] |
* [[Eesti valitsuste loend]] |
||
*[[Eesti ministeeriumid]] |
* [[Eesti Vabariigi ministeeriumid]] |
||
*[[Eesti Vabariigi naisministrid]] |
* [[Eesti Vabariigi naisministrid]] |
||
== Viited == |
|||
{{viited}} |
|||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
*[https://valitsus.ee Vabariigi Valitsuse koduleht] |
* [https://valitsus.ee Vabariigi Valitsuse koduleht] |
||
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/1011049?leiaKehtiv Kehtiv Vabariigi Valitsuse seadus] |
|||
{{Eesti artiklid}} |
|||
[[Kategooria:Eesti |
[[Kategooria:Eesti valitsus| ]] |
||
Redaktsioon: 4. veebruar 2024, kell 21:37
 |
| Eesti poliitika ja valitsemine |
Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. Valitsust juhib peaminister, kelle ettepanekul nimetab Vabariigi President ametisse teised valitsusse kuuluvad ministrid.[1]
Vastavalt võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibile on Vabariigi Valitsus eraldatud teistest põhiseaduslikest organitest. Siiski on parlamentaarse riigikorra kohaselt valitsusel toimimiseks vaja Riigikogu usaldust. Riigikogu peab andma peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks ja samuti võib Riigikogu avaldada kogu valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust. Riigikogu liikmetel on õigus esitada valitsuse liikmetele küsimusi ja arupärimisi, millele valitsuse liikmed on kohustatud vastama.[2]
Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. Istungit juhatab peaminister ning need toimuvad Tallinnas, Stenbocki majas. Istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsus annab riigielu reguleerimiseks ja korraldamiseks välja Vabariigi Valitsuse määrusi ja Vabariigi Valitsuse korraldusi. Valitsus võib oma korraldusega moodustada valitsuskomisjoni, määrates valitsuskomisjoni ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse.[1]
Alates 17. aprillist 2023 on ametis Kaja Kallase kolmas valitsus.
Valitsuse ametisse astumine
Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse Vabariigi President kolme päeva jooksul pärast seda, kui Riigikogult valitsuse moodustamiseks volituse saanud või Riigikogu poolt üles seatud peaministrikandidaat on esitanud talle valitsuse koosseisu.[3]
Ministri nimetab ametisse Vabariigi President peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest kolme päeva jooksul. Valitsus või minister nimetatakse ametisse presidendi otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas.[1]
Valitsus või minister astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees: "Asudes täitma valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele."[1]
Valitsuse ametisse astumisel annab suulise ametivande peaminister. Seejärel kirjutavad vande tekstile alla kõik ametisse astuva valitsuse liikmed. Minister, kes astub ametisse pärast valitsuse ametisse astumist, annab suulise ametivande ja kirjutab vandetekstile alla peaministri juuresolekul.[1]
Valitsuse ülesanded
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele Vabariigi Valitsus:
- viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
- suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
- korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
- esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
- koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
- annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
- korraldab suhtlemist teiste riikidega;
- kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
- täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.[3]
Lisaks on Vabariigi Valitsuse üheks oluliseks ülesandeks Eesti seisukohtade kujundamine Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude ja muude Euroopa Liidu asjade kohta. Valitsus esitab Eesti kandidaadid Euroopa Komisjoni liikme, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikme, Euroopa Regioonide Komitee liikme, Euroopa Kohtu kohtuniku, Euroopa Kohtu esimese astme kohtu kohtuniku, kohtujuristide ning Euroopa Kontrollikoja liikme ametikohtadele.[1]
Valitsuse liikmed
Vabariigi Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid. Vastavalt põhiseadusele peab peaminister nimetama vähemalt kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Sellest tulenevalt on minimaalne valitsuse liikmete arv kolm. Kui valitsuses on vähem liikmeid, siis ei ole valitsus otsustusvõimeline. Põhiseadus ei sätesta maksimaalset valitsuse liikmete arvu, kuid Vabariigi Valitsuse seaduse järgi ei ole valitsuses üle 15 liikme.[4]
Valitsuse ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi, ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi. Otsuste tegemisel on nii peaministril kui ka igal valitsuse ministril võrdselt üks hääl. Kui hääled jagunevad pooleks, siis on otsustav peaministri hääl. Ükski teine isik, kes osaleb valitsuse istungitel, hääletada ei saa.[4]
Valitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa riigisekretär ning vajadusel võivad istungitest sõnaõigusega osa võtta ka õiguskantsler ja riigikontrolör. Peaminister võib alati kutsuda ka teisi isikuid valitsuse istungitele sõnaõigusega osalema.[4]
Valitsuse liikmed võivad sõnaõigusega osaleda Riigikogu ja tema komisjonide istungitel.[3]
Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.[3]
Parlamentaarne kontroll
Parlamentarismi põhimõtte kohaselt kontrollib Riigikogu valitsuse tööd. Parlamentaarse kontrolli läbiviimiseks on Riigikogu liikmetel erinevaid võimalusi.[5]
- Arupärimised – Riigikogu liikmel on võimalik küsida valitsuselt teavet üldisemate ja laiemat avalikku huvi pakkuvate riigieluküsimuste kohta. Arupärimistele vastatakse täiskogu istungil.
- Kirjalikud küsimused – Riigikogu liikmed võivad esitada valitsuse liikmetele kirjalikke küsimusi, millele tuleb kirjalikult vastata 10 tööpäeva jooksul.
- Infotund – Riigikogu täiskogu igal töönädalal toimub infotund, kus peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikme suulistele küsimustele.
- Umbusaldushääletus – viiendik Riigikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise kas kogu valitsusele või selle liikmele.
- Uurimiskomisjoni loomine – Riigikogu võib luua põhjalikumat süvenemist nõudva teemaga tegelemiseks uurimiskomisjoni.
Valitsuse tagasiastumine
Vabariigi Valitsus astub tagasi:[3]
- Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;
- peaministri tagasiastumise või surma korral;
- kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust;
- kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu.[1]
Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele on peaminister kohustatud tagasi astuma:
- kui ministrite volituste lõppemise tõttu ei ole Vabariigi Valitsus olnud 21 päeva otsustusvõimeline;
- peaministri kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.[1]
Peaministril on alati õigus ka omal algatusel tagasi astuda.[1]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 "Vabariigi Valitsuse seadus". Riigi Teataja. Vaadatud 29.06.2022.
- ↑ "Paragrahv 86". Eesti Vabariigi Põhiseadus, kommenteeritud väljaanne 2020. Vaadatud 29.06.2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Eesti Vabariigi põhiseadus". Riigi Teataja. Vaadatud 29.06.2022.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Paragrahv 88". Eesti Vabariigi Põhiseadus, kommenteeritud väljaanne 2020. Vaadatud 29.06.2022.
- ↑ "Parlamentaarne kontroll". riigikogu.ee. Vaadatud 29.06.2022.
