Aljaksandr Lukašenka: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.1) (Robot: lisatud hy:Ալեքսանդր Լուկաշենկո |
P r2.7.1) (Robot: lisatud jv:Aleksandr Lukashenko |
||
50. rida: | 50. rida: | ||
[[az:Aleksandr Lukaşenko]] |
[[az:Aleksandr Lukaşenko]] |
||
[[id:Aleksandr Lukashenko]] |
[[id:Aleksandr Lukashenko]] |
||
[[jv:Aleksandr Lukashenko]] |
|||
[[be:Аляксандр Рыгоравіч Лукашэнка]] |
[[be:Аляксандр Рыгоравіч Лукашэнка]] |
||
[[be-x-old:Аляксандар Лукашэнка]] |
[[be-x-old:Аляксандар Лукашэнка]] |
Redaktsioon: 28. veebruar 2013, kell 19:35
Alaksandr Ryhoravič Łukašenka [aljaks'andr rõh'ooravitš lukaš'enka] (kasutatud ka nimekujusid Aljaksandr Lukašenka, Alaksandr Lukašenka ja Aleksandr Lukašenko; valgevene keeles Аляксандр Рыгоравіч Лукашэнка, vene keeles Александр Григорьевич Лукашенко; sündinud 30. augustil 1954 Kopyśis Viciebski oblastis) on Valgevene poliitik ja riigi president aastast 1994.
Elulugu
Sovhoosidirektor Łukašenka valiti 1990. aastal Valgevene Ülemnõukogusse. 1993. aastal sai ta Valgevene parlamendi korruptsioonivastase komisjoni esimeheks.
1994. aastal valiti Łukašenka üllatuslikult presidendiks. Pidas kampaaniat populistlike ja korruptsioonivastase võitluse loosungite all, lubades "kodu ja tööd" kõigile kodanikele, hinnakontrolli ja slaavi riikide liitu Venemaaga. Łukašenka valitsemine muutus aga üha autokraatlikumaks. 1995–1996 kasutas ta rahvahääletusi oma võimu kindlustamiseks parlamendi suhtes, et pikendada oma ametiaega 2001. aastani ja integreeruda tihedamalt Venemaaga.
Aprillis 1995 saatis Łukašenka väed puhastama parlamendihoonet, kus rahvuslikult meelestatud saadikud pidasid protestiks venemeelse poliitika vastu näljastreiki. Aasta hiljem saadeti parlament pärast rahvaküsitlust laiali ja ajakirjandusvabadust kärbiti.
Łukašenka majanduspoliitika järgib suures osas NSV Liidu majandusmudelit, mida iseloomustavad toodangu planeerimine, kaupade fikseeritud hinnad ja riiklik omand. Tehakse olulisi piiranguid ettevõtete erastamisele ning üritatakse vältida väliskapitalil põhinevaid investeeringuid riigi majandusse. Vabal turumajandusel põhinevas globaalses majandusruumis on taolise autarkilise süsteemi säilitamine keeruline ning on kaasa toonud Valgevene majandusliku arengu aeglustumise.
17. oktoobril 2004 korraldas president Łukašenka referendumi, mille tulemusel kaotati presidendi ametiaegade ülempiir. Muudatuse kiitis heaks 79,42% hääletamas käinud kodanikest. See muudatus võimaldas kaks korda ametis olnud Łukašenkal kandideerida presidendiks ka kolmandal korral.
19. märtsil 2006 toimusid Valgevenes presidendivalimised, kus Alaksandr Łukašenka vastaskandidaatideks olid Alaksandr Milinkievič, Siarhiej Hajdukievič ja Alaksandr Kazulin.
Ametlikud presidendivalimiste tulemused olid:
- Alaksandr Łukašenka 82,6 %
- Alaksandr Milinkievič 6,0 %
- Siarhiej Hajdukievič 3,5 %
- Alaksandr Kazulin 2,3 %
Opositsiooni väitel ja vene sotsioloogide andmetel oli Łukašenka toetus alla 50%.
8. aprillil 2006 vannutati Łukašenka uueks ametiajaks presidendiks.
2010. aasta detsembris peetud presidendivalimistel sai Łukašenka ametlikel andmetel 79,6 % häältest. Valimistulemuste vastu protestinute meeleavaldus Minskis peksti laiali, umbes 700 inimest vahistati. Arreteeriti ka seitse Łukašenka vastaskandidaati, mõnda neist peksti rängalt.[1]
Eelnev – |
Valgevene president 1994– |
Järgnev – |
Välislingid
- Alaksandr Łukašenka koduleht
- Heiki Suurkask. Kas Eesti riik sirutas toetava käe Valgevene diktaatorile? EPL, 30. jaanuar 2009
- Lukašenka on valmis ELiga koostööd tegema Postimees, 17. veebruar 2009
- Kaivo Kopli. Lukašenka: olen reformimeelne EPL.ee, 6. mai 2009
Viited
- ↑ Yuras Karmanau: Belarus: 7 presidential candidates face 15 years, The Washington Post, 22. detsember 2010