Mine sisu juurde

Balthasar Neumann: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Marietoome (arutelu | kaastöö)
72 muudatust
Resümee puudub
PResümee puudub
 
(ei näidata 6 kasutaja 46 vahepealset redaktsiooni)
2. rida: 2. rida:
| Taustavärv =
| Taustavärv =
| Nimi = Balthasar Neumann
| Nimi = Balthasar Neumann
| Pilt = [[Fail:Balthasar Neumann 50 DM.jpg|pisi]]
| Pilt = Balthasar Neumann Würzburg Mainfränkisches Museum Marienberg.jpg
| Pildisuurus =
| Pildisuurus =
| Pildi info =
| Pildi info =
| Sünninimi = Johann Balthasar Neumann
| Sünninimi = Johann Balthasar Neumann
| Sünniaeg = [[27. jaanuar]], [[1687]]
| Sünniaeg = [[27. jaanuar]] [[1687]]
| Sünnikoht = [[Eger]], [[Ungari]]
| Sünnikoht = [[Eger]], [[Böömimaa]]
| Surmaaeg = [[19. august]], [[1753]]
| Surmaaeg = [[19. august]] [[1753]]
| Surmakoht = [[Würzburg]], [[Saksamaa]]
| Surmakoht = [[Würzburg]], [[Saksamaa]]
| Rahvus =
| Rahvus = sakslane
| Tegevusala = [[arhitekt]]
| Tegevusala = [[arhitekt]]
| Kunsti õppinud =
| Kunsti õppinud =
22. rida: 22. rida:
}}
}}


'''Balthasar Neumann''', täisnimega '''Johann Balthasar Neumann''' ([[27. jaanuar]] [[1687]] [[Eger]] – [[19. august]] [[1753]] [[Würzburg]]) oli [[Saksamaa]] [[Barokk|barokiajastu]] arhitektuurimeister.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.britannica.com/biography/Balthasar-Neumann|Pealkiri=Balthasar Neumann|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=21.11.2018}}</ref> Balthasar Neumanni silmapaistavamateks töödeks on [[Würzbergi residents]] ja [[Vierzenheiligeni neljateistkümne pühaku palverännukirik]].
'''Balthasar Neumann''', täisnimega '''Johann Balthasar Neumann''', ([[27. jaanuar]] [[1687]] [[Eger]] – [[19. august]] [[1753]] [[Würzburg]]) oli [[Saksamaa]] [[Barokk|barokiajastu]] arhitekt.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.britannica.com/biography/Balthasar-Neumann|Pealkiri=Balthasar Neumann|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=21.11.2018}}</ref>


Balthasar Neumanni kuulsaimad ja silmapaistvaimad teosed on [[Würzbergi residents]] ja [[Vierzenheiligeni palverännukirik]]. Neumann oli oma ajastu saksa esiarhitekt nii kunstilistelt saavutustelt kui ka teoste arvu poolest. Tema kujundatud hoonete hulka kuulub rohkem kui sada kirikut, kabelit, paleed, silda ja muud ehitist.<ref name=":5">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.visual-arts-cork.com/architecture/balthasar-neumann.htm|Pealkiri=J. Balthasar Neumann (1687-1753)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=25.11.2018}}</ref>
⚫
== Elukäik ==
⚫
Balthasar Neumann sündis [[1687]]. aastal [[Eger|Egeri]] linnas, [[Tšehhi kuningriik|Böömimaal]]. Ta oli pärit üheksalapselisest perekonnast, kuhu kuulusid kolm tüdrukut ja kuus poissi, kellest Balthasar oli vanuse poolest tagant kolmas. Peale teda sündinud kaksikvennad surid aga varakult ja Balthasar jäi kõige nooremaks lapseks. Nakkushaigusesse suri varakult ka Balthasari ema Rosina ning kaks õde. Balthasar Neumanni isa [[Hans Christoph Neumann]] töötas kalevitöökojas ning kuulus tsunfti.


Neumann töötas peamiselt Frangimaal [[Bambergi piiskopkond|Bambergi]] ja [[Würzburg]]i piirkonnas [[Schönborn]]i vürstlike piiskoppide eestkoste all.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100229831|Pealkiri=Balthasar Neumann|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=25.11.2018}}</ref>
⚫
Balthasari ristiisa oli valukoja omanik meister [[Balthasar Platzer]] ning Neumannil õnnestus tema juurde õpipoisiks minna ning õppida kellavalamiskunsti. [[Balthasar Platzer|Platzer]] oli tuntud ja lugupeetud meister ning sai tellimusi mitte ainult [[Tšehhi kuningriik|Böömimaalt]] vaid ka [[Ülem-Frangimaa|Ülem-Frangimaalt]] ja [[Ülem-Pfalz|Ülem-Pfalzist]]. Tema tööde hulka kuulusid Tepli kloostrikiriku kell ning Floriani-nimeline kell [[Neumarkt (Lõuna-Tirool)|Neumarktis]]. Ajal, mil Balthasar Neumann oli [[Balthasar Platzer|Platzeri]] õpipoiss, ei olnud töös aga ühtegi kella. Kogemust sai ta seal aga suurtükitorude valamisega. Kui Balthasar oli omandanud meistrilt kõik teadmised ja oskused lahkus ta kodulinnast, et arendada ennast välismaal.


⚫
Balthasar Neumann on tuntud oma suursuguste trepikodade ja ruumiga manipuleerimise võime poolest.<ref name=":5" /> Paleede ja kirikute projekteerimisel näitas ta üles ülimat meisterlikkust kompositsioonis. Tema projekteeritud hooneid iseloomustavad kuplid ja võlvid ning ovaalsed ja ringikujulised ruumid koos suurte päevavalgust sisse toovate akendega.<ref name=":0" />
[[1711]]. aastal lahkus Balthasar [[Eger|Egeri]] linnast, saabudes hiljem samal aastal [[Würzburg|Würzburgi]]. Ta töötas seal [[Johann Ignaz Kopp|Johann Ignaz Koppi]] valukojas, mis tootis relvi [[Frangimaa]] sõjaväe jaoks. [[1712]]. aastal liitus ta suurtükiväega ning osales [[1717]]. aastal [[Belgrad|Belgradi]] kaitsmises [[Türgi]] piiramise eest.


⚫
Neumanni kiriku ja palee [[interjöör]]e kaunistasid paljude kunstnike ja stukkmeistrite teosed.<ref name=":2" />
⚫
[[Würzburg|Würzburgis]] sai Neumanni eestkostjaks [[Vürstlik piiskop|vürts-piiskop]] [[Johann Philipp Franz von Schönborn]], kes lasi Balthasar Neumannil ehitada [[Würzbergi residents]], mis sai Neumanni elu tähtsaimaks tööks.


⚫
== Elukäik ==
⚫
Neumanni teiste esimesena planeeritud hoonete hulka kuulusid [[Schönborni kabel]] ([[1721]]-[[1736]]), [[Holzkirchen|Holzkircheni]] kirik ([[1726]]-[[1730]]) ja [[Münsterschwarzach|Münsterschwarzachi]] kirik ([[1727]]-[[1743]]). Ta tegi hooneid ka teiste [[Schönborn|Schönborni]] perekonna liikmete jaoks ning vastutas lõpuks kõigi suuremate [[Würzburg|Würzburgi]] ja [[Bambergi piiskopkond|Bambergi]] ehitusprojektide eest, mille alla kuulusid nii paleed, avalikud hooned, sillad ja kirikud. [[1743]]. aastal alustas ta oma meistriteoseks kujunenud [[Vierzenheiligeni neljateistkümne pühaku palverännukirik|Vierzenheiligeni neljateistkümne pühaku palverännukiriku]] ehitamisega kui ka Käppele ja [[Neresheim|Neresheimi]] kirikute kavandamisega.
⚫
Balthasar Neumann sündis 1687. aastal Egeri linnas Böömimaal.<ref name=":0" /> Ta oli pärit üheksalapselisest perekonnast, kuhu kuulusid kolm tüdrukut ja kuus poissi, kellest Balthasar oli noorematest kolmas. Pärast teda sündinud kaksikud poisid surid aga varakult ning Balthasar jäi kõige nooremaks lapseks. Nakkushaigusse surid varakult ka Balthasari ema Rosina ja kaks õde.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Karl Norbert Mrasek|pealkiri=Balthasar Neumann. Suure barokkarhitekti elulooromaan|aasta=1994|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=}}</ref> Balthasar Neumanni isa [[Hans Christoph Neumann]] töötas riidevalmistamise töökojas.<ref name=":2" />


⚫
Balthasari ristiisa oli valukoja omanik meister [[Balthasar Platzer]]. Neumannil õnnestus tema juurde õpipoisiks minna ning õppida kellavalamiskunsti. Platzer oli tuntud ja lugupeetud meister, kes lisaks Böömimaale sai tellimusi ka [[Ülem-Frangimaa]]lt ja [[Ülem-Pfalz]]ist. Tema tööde hulka kuulusid Tepli kloostrikiriku kell ning Floriani kell [[Neumarkt (Lõuna-Tirool)|Neumarktis]]. Ajal, mil Balthasar Neumann oli Platzeri õpipoiss, ei olnud töös aga ühtegi kella. Kogemusi sai ta seal aga suurtükitorude valamisega.
⚫
Balthasar Neumann näitas üles kompositsiooni meisterlikkust oma paleede ja kirikute kavandamisel. Tema hooneid iseloomustavad kuplid, võlvid ja ovaalsed ning ringikujulised ruumid koos suurte päevavalgust sisse toovate akendega.


1711. aastal lahkus Balthasar Egerist ning jõudis hiljem samal aastal Würzburgi. Ta töötas seal [[Johann Ignaz Kopp]]i valukojas, mis tootis relvi [[Frangimaa]] sõjaväe jaoks. 1712. aastal astus ta suurtükiväkke ning osales 1717. aastal [[Belgrad]]i kaitsmises [[Türgi]] piiramise eest.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.oxfordartonline.com.ezproxy.utlib.ut.ee/groveart/view/10.1093/gao/9781884446054.001.0001/oao-9781884446054-e-7000062046#oao-9781884446054-e-7000062046-bibliography-1|Pealkiri=Neumann, Balthasar|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=21.11.2018}}</ref>
⚫
Neumanni kiriku ja palee [[Interjöör|interjööre]] kaunistasid erinevate kunstnike ja stukkmeistrite teosed.

⚫
Würzburgis sai Neumanni eestkostjaks [[vürstlik piiskop]] [[Johann Philipp Franz von Schönborn]], kes lasi Balthasar Neumannil ehitada Würzbergi residentsi, mis sai Neumanni elu tähtsaimaks tööks.<ref name=":2" />

⚫
Neumanni esimeste seas projekteeritud hoonete hulka kuulusid veel [[Schönborni kabel]] (1721–1736), [[Holzkirchen]]i kirik (1726–1730) ja [[Münsterschwarzach]]i kirik (1727–1743). Ta tegi hooneid ka teiste Schönborni perekonna liikmete jaoks ning vastutas lõpuks kõigi suuremate Würzburgi ja Bambergi ehitusprojektide eest, mille hulka kuulusid nii paleed, lossid, kirikud, kindlused kui ka sillad. 1743. aastal alustas ta nii oma meistriteoseks kujunenud Vierzenheiligeni palverännukiriku ehitamist kui ka Käppele ja [[Neresheim]]i kiriku projekteerimist.<ref name=":0" /> Neresheimi kiriku arhitektuur läheneb oma stiili poolest juba rokokoole.<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Voldemar Vaga|pealkiri=Üldine kunstiajalugu|aasta=1999|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=}}</ref>

Balthasar Neumann abiellus 1725. aastal [[Maria Eva Engelberts]]iga (1704–1745). Kokku said nad kaheksa last, kellest viis olid tütred ja kolm pojad.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://prabook.com/web/balthasar.neumann/3732009|Pealkiri=Balthasar Neumann|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=22.11.2018}}</ref>


== Würzburgi residents ==
== Würzburgi residents ==
[[Fail:Würzburger Residenz, Gartenfront.jpg|pisi|571x571px|Würzburgi residents]]
Neumanni karjäär arhitektina algas [[1719]]. aastal, kui [[Würzburg|Würzburgi]] [[Vürstlik piiskop|vürts-piiskop]] [[Johann Philipp Franz von Schönborn]] tegi talle pakkumise ehitada [[Würzburgi residents]],mis pidi kandma nii perekonna palee kui ka administratiivhoone rolli. Ehitusmeister oli siis 32-aastane ning sai võimaluse töötada koos selliste kuulsate arhitektidega nagu [[Maximilian von Welsch]], [[Johann Dientzenhofer]], [[Johann Lukas von Hildebrandt]] ning prantslased [[Gabriel Germain Boffrand]] ja [[Robert de Cotte]]. Hoolimata töötamisest koos teise arhitektidega andis Neumann sellele projektile oma näo ja ilme ning see sai tema elu tähtsaimaks tööks. Ta oli ka ainuke teiste arhitektide seas, kes osales selles projektis alates ehituse esimesest faasist kuni lõpuni. [[Würzburgi residentsi]] ehitus algas [[1720]]. aastal. [[1721|1721.]] aastal aga võttis Neumann koos Welschi ja Hildebrandtiga osa [[Schönborni kabel|Schönborni kabeli]] kavandamisest [[Würzburgi toomkirik|Würzburgi toomkirikusse]] ning juhatas selle ehitust kuni [[1736]]. aastani. [[1723]]. aastal reisis Neumann [[Pariis|Pariisi]], et vahendada mõtteid residentsi plaanide üle sealsete arhitektide Boffrand’i ja de Cotte’iga. [[1724]]. aastal suri vürts-piiskop Schönborn ning uue piiskopi Christoph Franz von Hutteni valimisega jäi residentsi ehitus esialgu seisma. Hutten suri 1729. aastal. Tema järglane Friedrich Karl von Schönborn andis korralduse koheselt jätkata töid residentsi ehitusel. Aastaks 1737 olid tööd jõudnud nii kaugele, et võis asuda trepikoda välja ehitama. 1742. aastal lõpetati selle võlvlagi ja Keisrisaali ja Valge saali suured võlvlaed. Ehitis valmis 1744. aastal, peale 25 aastat kestnud ehitust.
Neumanni karjäär arhitektina algas 1719. aastal, kui Würzburgi vürstlik piiskop Johann Philipp Franz von Schönborn tegi talle pakkumise ehitada Würzburgi residents, mis pidi kandma nii perekonna palee kui ka administratiivhoone rolli.<ref name=":2" /> Selle projektiga sai Neumann võimaluse töötada koos selliste kuulsate arhitektidega nagu [[Maximilian von Welsch]], [[Johann Dientzenhofer]], [[Johann Lukas von Hildebrandt]] ning prantslaste [[Gabriel Germain Boffrand]]i ja [[Robert de Cotte|Robert de Cotte'iga]].<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Rolf Toman|pealkiri=Barokk. Arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=}}</ref> Hoolimata töötamisest koos teiste arhitektidega andis Neumann sellele projektile oma näo ja ilme ning see sai tema elu tähtsaimaks tööks. Ta oli ka arhitektidest ainuke, kes osales selles projektis algusest lõpuni.<ref name=":2" />


Würzburgi residentsi ehitus algas 1720. aastal. 1721. aastal projekteeris Neumann koos Welschi ja Hildebrandtiga Würzburgi toomkirikusse Schönborni kabeli. Neumann juhatas selle ehitust kuni 1736. aastani. 1724. aastal suri vürstlik piiskop Schönborn ning uue piiskopi [[Christoph Franz von Hutten]]i valimisega jäi residentsi ehitus mõneks ajaks seisma. Hutten suri 1729. aastal. Tema järglane [[Friedrich Karl von Schönborn]] andis aga korralduse kohe residentsi ehitust jätkata. 1737. aastaks olid ehitis jõudnud nii kaugele, et võis asuda trepikoda välja ehitama. 1742. aastal lõpetati nii selle kui ka Keisrisaali ja Valge saali suured võlvlaed. Ehitis valmis 1744. aastal, pärast 25 aastat kestnud ehitust.<ref name=":3" />
⚫
Würzburgi residentsi silmapaistvaim ruum on Keisrisaal, mis on üks luksuslikemaid ja suursugusemaid interjööre Balthasar Neumanni karjääris. Saal on ovaalne, kaardakende, lünettide ja peeglitega ning seda katab kuppel. Keisrisaali pildiprogramm, mille autoriks on Giovanni Battista Tiepolo tutvustab Würzburgi linna ajalugu. Maalitud freskodel on kujutatud Burgundia Beatrixi pruuditeekonda, tema abiellumist Friedrich Barbarossaga ning keisrit piiskoppi ametisse pühitsemas.


⚫
Würzburgi residentsi silmapaistvaim ruum on Keisrisaal, mille interjöör on Balthasar Neumanni karjääri jooksul loodutest üks luksuslikumaid ja suursugusemaid. Saal on ovaalne, kaardakende, lünettide ja peeglitega, ning seda katab kuppel.<ref name=":2" /> Keisrisaali [[pildiprogramm]], mille autor on [[Giovanni Battista Tiepolo]], tutvustab Würzburgi linna ajalugu. Maalitud freskodel on kujutatud [[Burgundia Beatrice|Burgundia Beatrice'i]] pruuditeekonda, tema abiellumist [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich Barbarossaga]] ning keisrit piiskoppi ametisse pühitsemas.<ref name=":3" />
⚫
Eriline osa Würzburgi residentsis on trepikojal, mis oli barokse lossi esinduslik keskmes võimu näitamiseks. Kahejärguline trepp on vabalt ruumi paigutatud ning jookseb sujuvalt kõrgusse, otsejoones lae poole, pöördub siis platvormil vastassuunda ning tungib veel kõrgemale üles võlvialuse suunas. Neumanni Würzburgi lossi trepikoda võib pidada terviklikuks kehandiks, mis struktueerib ümbritsevat ruumi ja suunab selle meelelist tajumist. Pilku haarab esimesena arhitektooniline lahendus ning seejärel järk-järgult avanevad Tiepolo laemaalingud


⚫
Eriline osa Würzburgi residentsis on trepikojal, mis oli barokiajastul lossi esindusruum võimu ja rikkuse näitamiseks. Neumann on trepikotta projekteerinud kahejärgulise trepi, mis jookseb sujuvalt kõrgusse, lae poole, pöördub siis platvormil vastassuunda ning tungib veel kõrgemale üles võlvialuse suunas. Neumanni Würzburgi lossi trepikoda võib pidada täiuslikuks tervikuks, mis struktureerib ümbritsevat ruumi ning suunab selle meelelist tajumist. Pilku haarab esimesena arhitektooniline lahendus ning seejärel järk-järgult avanevad Tiepolo laemaalingud.<ref name=":3" />
⚫
Residentsil on U-kujuline plaan, mille tekitavad kompleksi peakorpust ääristavad tiibhooned.Monumentaalne väljak residentsi ees on 167 m pikk ja 92 m lai. Kui Napoleon 2. oktoobril 1806. aastal kirjutas palee ees alla sõjakuulutustele Preisimaa vastu, olevat ta öelnud, et seisab “Euroopa suurima kirikla õuel”. Suursugune lossiansambel pidi Euroopa valitsejatele näitama, et Schönbornide suguvõsa on võimeline looma samal tasemel ehititsi nagu Versailles’.

⚫
Residentsil on U-kujuline põhiplaan, mille tekitavad kompleksi peakorpust ääristavad tiibhooned.<ref name=":2" /> Monumentaalne väljak residentsi ees on 167&nbsp;m pikk ja 92&nbsp;m lai. Kui [[Napoleon I|Napoleon]] 2. oktoobril 1806 kirjutas palee ees alla sõjakuulutustele Preisimaa vastu, olevat ta öelnud, et seisab "Euroopa suurima kirikla õuel". Suursugune lossiansambel pidi Euroopa valitsejatele näitama, et Schönbornide suguvõsa on võimeline looma samal tasemel ehitisi nagu [[Versailles' loss|Versailles's]].<ref name=":3" />

Residents oli kujutatud Saksa marga 1989. aasta väljaande 50-margase rahatähe tagaküljel, esiküljel oli kujutatud Neumann.


== Vierzenheiligeni palverännukirik ==
== Vierzenheiligeni palverännukirik ==
[[Fail:Basilika Vierzehnheiligen 003.JPG|pisi|306x306px|Vierzenheiligeni palverännukiriku interjöör|alt=]]
1743. aastal alustas Neumann Vierzenheiligeni e. neljateistkümne pühaku palverännukiriku planeerimisega. Kirik asub Maini jõe oru kohal, Bad Staffelsteini linnas ning selle vastas asub Johann Dientzenhoferi kavandatud Banzi kloostrikirik.
1743. aastal alustas Neumann Vierzenheiligeni palverännukiriku planeerimist.<ref name=":3" /> Vierzenheiligeni kirikut peetakse tähtsaimaks Neumanni projekteeritud kirikuks ning olulisimaks saksa barokse kirikuarhitektuuri mälestiseks.<ref name=":6" /> Kiriku nimi tähendab neljateist pühakut ning on selle nime saanud 14 pühaku järgi, keda katoliiklastel on kombeks häda korral appi kutsuda.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Jaak Kangilaski|pealkiri=Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=}}</ref> Kirik asub [[Main|Maini jõe]] oru kohal Bambergi lähistel ning selle vastas asub [[Johann Dientzenhofer]]i projekteeritud [[Banzi kloostrikirik]].<ref name=":6" /><ref name=":3" />


Hoone plaaniks on kaks suurt ovaali, mida eraldavad teineteisest väikesed ovaalsed külgkabelid. Need moodustavad kesklöövi, mis läheb üle kooriovaaliks. Kooriovaali ääristavad ringikujulisd külgkabelid. Arhitektooniline kõrgpunkt on saavutatud kooripoolses altariosas. Sinna koondub põiming valgusest, arhitektuurist ja stukist. Vierzehnheiligeni kirikuga on Neumann loobunud traditsioonilisest kirikuinterjööri ikonograafiast.
Kiriku hoone põhiplaan, mis on loodud omavahel seotud ovaalidest, on originaalne ning tekitab mulje dünaamilisest ruumist.<ref name=":6" /><ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Emily Cole|pealkiri=Väike Arhitektuurileksikon|aasta=2009|koht=|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=}}</ref> Arhitektooniline kõrgpunkt on saavutatud kooripoolses altariosas. Sinna koondub põiming valgusest, arhitektuurist ja stukist.<ref name=":3" /> Neljateistkümne pühaku altar asub eraldiseisvalt pealöövi keskel.<ref name=":7" /> Vierzehnheiligeni kirikuga on Neumann loobunud traditsioonilisest kirikuinterjööri ikonograafiast.<ref name=":3" />


Kiriku interjöör on kaunistatud kulla, marmori, maalide ja skulptuuridega ning domineerivad roosa ja kuldne toon. Stukkdekoori autor on [[Johann Michael Feuchtmayr]] ja maalid on teostanud [[Giuseppe Appiani]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.bavaria.by/experiences/city-country-culture/churches-monasteries/the-basilica-of-the-fourteen-holy-helpers-vierzehnheilige/|Pealkiri=The Basilica of the Fourteen Holy Helpers - Vierzehnheilige|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=26.11.2018}}</ref> Vierzenheiligeni kiriku puhul esineb rokokoodekoori merikarbimotiivi näol.<ref name=":7" />
⚫
Neumann suri 1753. Aastal ning oma imeteost valmis kujul ei näinud. Hoone võlvimisega saadi valmis alles 1763. aastal ning õnnistati sisse 1772. Aastal.

⚫
Neumann suri 1753. aastal ning oma imeteost valmis kujul ei näinud. Hoone sai lõpuni võlvitud alles 1763. aastal ning õnnistati sisse 1772. aastal.<ref name=":3" />

== Muid teoseid ==
* Schönborni kabel (1721–1736)
* Holzkircheni kloostrikirik (1724–1732)
* Wiesentheldi kirik (1724–1732)
* Wernecki loss (1734–1745)
* Wormsi katedraal (1738–1740)
* Püha Cecilia ja Püha Barbara kogudus ja püha kirik (1739–1756)
* Gaibacki kolmainu kirik (1740)
* Käppele kirik (1740–1752)
* Etwashauseni Püha Risti kabel (1741)
* Augustusburgi loss (1741–1744)
* Bruhli loss (1743–1748)
* Augustusburgi palee (1743–1748)
* Neresheimi Benediktiini klooster (1747)

== Galerii ==
<gallery>
DSC 0133-a.jpg|Wernecki loss (1734–1745)
Choir - Worms Cathedral - Worms - Germany 2017.jpg|Wormsi katedraal (1738–1740)
Nave, Käppelle, Würzburg 20140804.jpg|Käppele kirik (1740–1752)
Schloss Augustusburg, Western Facade, November 2017.jpg|Augustusburgi loss (1741–1744)
Neresheim Holzhey-Orgel.jpg|Neresheimi klooster (1747)
Balthasar Neumann painted by Giovanni Battista Tiepolo.jpg|Balthasar Neumann Tiepolo maalitud freskol
</gallery>


== Viited ==
== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Neumann, Balthasar}}
[[Kategooria:Saksamaa arhitektid]]
[[Kategooria:Sündinud 1687]]
[[Kategooria:Surnud 1753]]

Viimane redaktsioon: 6. oktoober 2021, kell 19:16

Balthasar Neumann
Sünninimi Johann Balthasar Neumann
Sündinud 27. jaanuar 1687
Eger, Böömimaa
Surnud 19. august 1753
Würzburg, Saksamaa
Rahvus sakslane
Tegevusala arhitekt

Balthasar Neumann, täisnimega Johann Balthasar Neumann, (27. jaanuar 1687 Eger – 19. august 1753 Würzburg) oli Saksamaa barokiajastu arhitekt.[1]

Balthasar Neumanni kuulsaimad ja silmapaistvaimad teosed on Würzbergi residents ja Vierzenheiligeni palverännukirik. Neumann oli oma ajastu saksa esiarhitekt nii kunstilistelt saavutustelt kui ka teoste arvu poolest. Tema kujundatud hoonete hulka kuulub rohkem kui sada kirikut, kabelit, paleed, silda ja muud ehitist.[2]

Neumann töötas peamiselt Frangimaal Bambergi ja Würzburgi piirkonnas Schönborni vürstlike piiskoppide eestkoste all.[3]

Balthasar Neumann on tuntud oma suursuguste trepikodade ja ruumiga manipuleerimise võime poolest.[2] Paleede ja kirikute projekteerimisel näitas ta üles ülimat meisterlikkust kompositsioonis. Tema projekteeritud hooneid iseloomustavad kuplid ja võlvid ning ovaalsed ja ringikujulised ruumid koos suurte päevavalgust sisse toovate akendega.[1]

Neumanni kiriku ja palee interjööre kaunistasid paljude kunstnike ja stukkmeistrite teosed.[4]

Elukäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Balthasar Neumann sündis 1687. aastal Egeri linnas Böömimaal.[1] Ta oli pärit üheksalapselisest perekonnast, kuhu kuulusid kolm tüdrukut ja kuus poissi, kellest Balthasar oli noorematest kolmas. Pärast teda sündinud kaksikud poisid surid aga varakult ning Balthasar jäi kõige nooremaks lapseks. Nakkushaigusse surid varakult ka Balthasari ema Rosina ja kaks õde.[5] Balthasar Neumanni isa Hans Christoph Neumann töötas riidevalmistamise töökojas.[4]

Balthasari ristiisa oli valukoja omanik meister Balthasar Platzer. Neumannil õnnestus tema juurde õpipoisiks minna ning õppida kellavalamiskunsti. Platzer oli tuntud ja lugupeetud meister, kes lisaks Böömimaale sai tellimusi ka Ülem-Frangimaalt ja Ülem-Pfalzist. Tema tööde hulka kuulusid Tepli kloostrikiriku kell ning Floriani kell Neumarktis. Ajal, mil Balthasar Neumann oli Platzeri õpipoiss, ei olnud töös aga ühtegi kella. Kogemusi sai ta seal aga suurtükitorude valamisega.

1711. aastal lahkus Balthasar Egerist ning jõudis hiljem samal aastal Würzburgi. Ta töötas seal Johann Ignaz Koppi valukojas, mis tootis relvi Frangimaa sõjaväe jaoks. 1712. aastal astus ta suurtükiväkke ning osales 1717. aastal Belgradi kaitsmises Türgi piiramise eest.[4]

Würzburgis sai Neumanni eestkostjaks vürstlik piiskop Johann Philipp Franz von Schönborn, kes lasi Balthasar Neumannil ehitada Würzbergi residentsi, mis sai Neumanni elu tähtsaimaks tööks.[4]

Neumanni esimeste seas projekteeritud hoonete hulka kuulusid veel Schönborni kabel (1721–1736), Holzkircheni kirik (1726–1730) ja Münsterschwarzachi kirik (1727–1743). Ta tegi hooneid ka teiste Schönborni perekonna liikmete jaoks ning vastutas lõpuks kõigi suuremate Würzburgi ja Bambergi ehitusprojektide eest, mille hulka kuulusid nii paleed, lossid, kirikud, kindlused kui ka sillad. 1743. aastal alustas ta nii oma meistriteoseks kujunenud Vierzenheiligeni palverännukiriku ehitamist kui ka Käppele ja Neresheimi kiriku projekteerimist.[1] Neresheimi kiriku arhitektuur läheneb oma stiili poolest juba rokokoole.[6]

Balthasar Neumann abiellus 1725. aastal Maria Eva Engelbertsiga (1704–1745). Kokku said nad kaheksa last, kellest viis olid tütred ja kolm pojad.[7]

Würzburgi residents

[muuda | muuda lähteteksti]
Würzburgi residents

Neumanni karjäär arhitektina algas 1719. aastal, kui Würzburgi vürstlik piiskop Johann Philipp Franz von Schönborn tegi talle pakkumise ehitada Würzburgi residents, mis pidi kandma nii perekonna palee kui ka administratiivhoone rolli.[4] Selle projektiga sai Neumann võimaluse töötada koos selliste kuulsate arhitektidega nagu Maximilian von Welsch, Johann Dientzenhofer, Johann Lukas von Hildebrandt ning prantslaste Gabriel Germain Boffrandi ja Robert de Cotte'iga.[8] Hoolimata töötamisest koos teiste arhitektidega andis Neumann sellele projektile oma näo ja ilme ning see sai tema elu tähtsaimaks tööks. Ta oli ka arhitektidest ainuke, kes osales selles projektis algusest lõpuni.[4]

Würzburgi residentsi ehitus algas 1720. aastal. 1721. aastal projekteeris Neumann koos Welschi ja Hildebrandtiga Würzburgi toomkirikusse Schönborni kabeli. Neumann juhatas selle ehitust kuni 1736. aastani. 1724. aastal suri vürstlik piiskop Schönborn ning uue piiskopi Christoph Franz von Hutteni valimisega jäi residentsi ehitus mõneks ajaks seisma. Hutten suri 1729. aastal. Tema järglane Friedrich Karl von Schönborn andis aga korralduse kohe residentsi ehitust jätkata. 1737. aastaks olid ehitis jõudnud nii kaugele, et võis asuda trepikoda välja ehitama. 1742. aastal lõpetati nii selle kui ka Keisrisaali ja Valge saali suured võlvlaed. Ehitis valmis 1744. aastal, pärast 25 aastat kestnud ehitust.[8]

Würzburgi residentsi silmapaistvaim ruum on Keisrisaal, mille interjöör on Balthasar Neumanni karjääri jooksul loodutest üks luksuslikumaid ja suursugusemaid. Saal on ovaalne, kaardakende, lünettide ja peeglitega, ning seda katab kuppel.[4] Keisrisaali pildiprogramm, mille autor on Giovanni Battista Tiepolo, tutvustab Würzburgi linna ajalugu. Maalitud freskodel on kujutatud Burgundia Beatrice'i pruuditeekonda, tema abiellumist Friedrich Barbarossaga ning keisrit piiskoppi ametisse pühitsemas.[8]

Eriline osa Würzburgi residentsis on trepikojal, mis oli barokiajastul lossi esindusruum võimu ja rikkuse näitamiseks. Neumann on trepikotta projekteerinud kahejärgulise trepi, mis jookseb sujuvalt kõrgusse, lae poole, pöördub siis platvormil vastassuunda ning tungib veel kõrgemale üles võlvialuse suunas. Neumanni Würzburgi lossi trepikoda võib pidada täiuslikuks tervikuks, mis struktureerib ümbritsevat ruumi ning suunab selle meelelist tajumist. Pilku haarab esimesena arhitektooniline lahendus ning seejärel järk-järgult avanevad Tiepolo laemaalingud.[8]

Residentsil on U-kujuline põhiplaan, mille tekitavad kompleksi peakorpust ääristavad tiibhooned.[4] Monumentaalne väljak residentsi ees on 167 m pikk ja 92 m lai. Kui Napoleon 2. oktoobril 1806 kirjutas palee ees alla sõjakuulutustele Preisimaa vastu, olevat ta öelnud, et seisab "Euroopa suurima kirikla õuel". Suursugune lossiansambel pidi Euroopa valitsejatele näitama, et Schönbornide suguvõsa on võimeline looma samal tasemel ehitisi nagu Versailles's.[8]

Residents oli kujutatud Saksa marga 1989. aasta väljaande 50-margase rahatähe tagaküljel, esiküljel oli kujutatud Neumann.

Vierzenheiligeni palverännukirik

[muuda | muuda lähteteksti]
Vierzenheiligeni palverännukiriku interjöör

1743. aastal alustas Neumann Vierzenheiligeni palverännukiriku planeerimist.[8] Vierzenheiligeni kirikut peetakse tähtsaimaks Neumanni projekteeritud kirikuks ning olulisimaks saksa barokse kirikuarhitektuuri mälestiseks.[6] Kiriku nimi tähendab neljateist pühakut ning on selle nime saanud 14 pühaku järgi, keda katoliiklastel on kombeks häda korral appi kutsuda.[9] Kirik asub Maini jõe oru kohal Bambergi lähistel ning selle vastas asub Johann Dientzenhoferi projekteeritud Banzi kloostrikirik.[6][8]

Kiriku hoone põhiplaan, mis on loodud omavahel seotud ovaalidest, on originaalne ning tekitab mulje dünaamilisest ruumist.[6][10] Arhitektooniline kõrgpunkt on saavutatud kooripoolses altariosas. Sinna koondub põiming valgusest, arhitektuurist ja stukist.[8] Neljateistkümne pühaku altar asub eraldiseisvalt pealöövi keskel.[10] Vierzehnheiligeni kirikuga on Neumann loobunud traditsioonilisest kirikuinterjööri ikonograafiast.[8]

Kiriku interjöör on kaunistatud kulla, marmori, maalide ja skulptuuridega ning domineerivad roosa ja kuldne toon. Stukkdekoori autor on Johann Michael Feuchtmayr ja maalid on teostanud Giuseppe Appiani.[11] Vierzenheiligeni kiriku puhul esineb rokokoodekoori merikarbimotiivi näol.[10]

Neumann suri 1753. aastal ning oma imeteost valmis kujul ei näinud. Hoone sai lõpuni võlvitud alles 1763. aastal ning õnnistati sisse 1772. aastal.[8]

Muid teoseid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Schönborni kabel (1721–1736)
  • Holzkircheni kloostrikirik (1724–1732)
  • Wiesentheldi kirik (1724–1732)
  • Wernecki loss (1734–1745)
  • Wormsi katedraal (1738–1740)
  • Püha Cecilia ja Püha Barbara kogudus ja püha kirik (1739–1756)
  • Gaibacki kolmainu kirik (1740)
  • Käppele kirik (1740–1752)
  • Etwashauseni Püha Risti kabel (1741)
  • Augustusburgi loss (1741–1744)
  • Bruhli loss (1743–1748)
  • Augustusburgi palee (1743–1748)
  • Neresheimi Benediktiini klooster (1747)

Galerii

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Wernecki loss (1734–1745)
    Wernecki loss (1734–1745)
  • Wormsi katedraal (1738–1740)
    Wormsi katedraal (1738–1740)
  • Käppele kirik (1740–1752)
    Käppele kirik (1740–1752)
  • Augustusburgi loss (1741–1744)
    Augustusburgi loss (1741–1744)
  • Neresheimi klooster (1747)
    Neresheimi klooster (1747)
  • Balthasar Neumann Tiepolo maalitud freskol
    Balthasar Neumann Tiepolo maalitud freskol

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Balthasar Neumann". Vaadatud 21.11.2018.
  2. ↑ 2,0 2,1 "J. Balthasar Neumann (1687-1753)". Vaadatud 25.11.2018.
  3. ↑ "Balthasar Neumann". Vaadatud 25.11.2018.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 "Neumann, Balthasar". Vaadatud 21.11.2018.
  5. ↑ Karl Norbert Mrasek (1994). Balthasar Neumann. Suure barokkarhitekti elulooromaan. Tallinn: Kunst.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Voldemar Vaga (1999). Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Koolibri.
  7. ↑ "Balthasar Neumann". Vaadatud 22.11.2018.
  8. ↑ 8,00 8,01 8,02 8,03 8,04 8,05 8,06 8,07 8,08 8,09 Rolf Toman (2008). Barokk. Arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst. Tallinn: Koolibri.
  9. ↑ Jaak Kangilaski (2004). Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. Tallinn: Kunst.
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 Emily Cole (2009). Väike Arhitektuurileksikon. Tänapäev.
  11. ↑ "The Basilica of the Fourteen Holy Helpers - Vierzehnheilige". Vaadatud 26.11.2018.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Balthasar_Neumann&oldid=5972647"