Jakuudi keel

jakuudi keel (саха тыла)
Kõneldakse	Venemaal
Piirkonnad	Ida-Siber
Kokku kõnelejaid	456 000
Keelesugulus	turgi keeled  siberi turgi keeled   jakuudi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Sahha
Keelekoodid
ISO 639-2	sah
Jakuudi ja dolgaani keele leviala. ██ jakuudi

Jakuudi keel ka sahha keel (jakuudi саха тыла) on siberi turgi keelte hulka kuuluv turgi keel.

2002. aasta rahvaloenduse andmeil rääkis Venemaal jakuudi keelt 456 300 inimest, neist 446 700 Sahhas. 93,2 % jakuutidest oskas jakuudi keelt. Jakuudi keelt oskavad ka paljud evengid, eveenid, jukagiirid ja Sahhas mitu sajandit elanud venelastest.

Jakuudi keel erineb tunduvalt teistest turgi keeltest nii foneetika, morfoloogia kui sõnavara poolest. Lähim sugulaskeel on dolgaani keel.

Jakuudi keel on aglutinatiivne, esineb vokaalharmoonia.

Jakuudi keeles ilmub üle 40 ajalehe ja ajakirja, seda kasutatakse raadios ja televisioonis.

Jakuudi keele kirjutamisel kasutasid vene misjonärid 1819. aastast alates kirillitsat, 1917 võeti kasutusele foneetilisele transkriptsioonile tuginev kiri, mis 1929 asendati ladina kirjal põhineva turgi tähestikuga. 1938. aastal mindi üle kirillitsale, mida kasutatakse siiani. Vene tähestikule on lisatud tähed ҕ, ҥ, һ, ө, ү ning digraafid дь ja нь.

Jakuudi tähestik

А а	Б б	В в	Г г	Ҕ ҕ	Д д	Дь дь	Е е
Ё ё	Ж ж	З з	И и	Й й	К к	Л л	М м
Н н	Ҥ ҥ	Нь нь	О о	Ө ө	П п	Р р	С с
Һ һ	Т т	У у	Ү ү	Ф ф	Х х	Ц ц	Ч ч
Ш ш	Щ щ	Ъ ъ	Ы ы	Ь ь	Э э	Ю ю	Я я

Grammatika

Isikulised asesõnad

	Ainsus	Mitmus
1.	мин (min)	биһиги (bihigi)
2.	эн (en)	эһиги (ehigi)
3.	кини (kini)	кинилэр (kiniler)

Küsisõnad

туох (tuoh) "mis", ким (kim) "kes", хайдах (hajdah) "kuidas", хас (has) "kui palju", ханна (hanna) "kus, kuhu", ханнык (hannõk) "milline".

Vaata ka

• Jakuudi kirjandus

Välislingid

• Jakuudi sõnaloend Vikisõnaraamatus
• Jakuudi-vene, vene-jakuudi sõnaraamat