Jakuudi keel: erinevus redaktsioonide vahel

jakuudi keel (саха тыла)
Kõneldakse	Venemaal
Piirkonnad	Ida-Siber
Kokku kõnelejaid	450 000
Keelesugulus	turgi keeled; siberi turgi keeled; jakuudi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Sahha
Keelekoodid
ISO 639-2	sah
	Jakuudi ja dolgaani keele leviala. ██ jakuudi

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 16. juuni 2012, kell 14:10

Jakuudi keel, ka sahha keel (jakuudi keeles саха тыла) on siberi turgi keelte hulka kuuluv turgi keel.

2002. aasta rahvaloenduse andmeil rääkis Venemaal jakuudi keelt 456 300 inimest, neist 446 700 Sahhas. 93,2 % jakuutidest oskas jakuudi keelt. Jakuudi keelt oskavad ka paljud evengid, eveenid, jukagiirid ja Sahhas mitu sajandit elanud venelastest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Venemaal jakuudi keele oskajaid 450 140.

Jakuudi keel erineb tunduvalt teistest turgi keeltest nii foneetika, morfoloogia kui sõnavara poolest. Lähim sugulaskeel on dolgaani keel.

Jakuudi keel on aglutinatiivne, esineb vokaalharmoonia.

Jakuudi keeles ilmub üle 40 ajalehe ja ajakirja, seda kasutatakse raadios ja televisioonis.

Jakuudi keele kirjutamisel kasutasid vene misjonärid 1819. aastast alates kirillitsat, 1917 võeti kasutusele foneetilisele transkriptsioonile tuginev kiri, mis 1929 asendati ladina kirjal põhineva turgi tähestikuga. 1938. aastal mindi üle kirillitsale, mida kasutatakse siiani. Vene tähestikule on lisatud tähed ҕ, ҥ, һ, ө, ү ning digraafid дь ja нь.

Jakuudi tähestik

А а	Б б	В в	Г г	Ҕ ҕ	Д д	Дь дь	Е е
Ё ё	Ж ж	З з	И и	Й й	К к	Л л	М м
Н н	Ҥ ҥ	Нь нь	О о	Ө ө	П п	Р р	С с
Һ һ	Т т	У у	Ү ү	Ф ф	Х х	Ц ц	Ч ч
Ш ш	Щ щ	Ъ ъ	Ы ы	Ь ь	Э э	Ю ю	Я я

Grammatika

Isikulised asesõnad

	Ainsus	Mitmus
1.	мин (min)	биһиги (bihigi)
2.	эн (en)	эһиги (ehigi)
3.	кини (kini)	кинилэр (kiniler)

Küsisõnad

туох (tuoh) "mis", ким (kim) "kes", хайдах (hajdah) "kuidas", хас (has) "kui palju", ханна (hanna) "kus, kuhu", ханнык (hannõk) "milline".

Vaata ka

Jakuudi kirjandus

Välislingid

Jakuudi sõnaloend Vikisõnaraamatus
Jakuudi-vene, vene-jakuudi sõnaraamat

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 |riigid=[[Venemaa]]l
 |piirkond=[[Ida-Siber]]
-|rääkijad=456 000
+|rääkijad=450 000
 |keelkond=[[turgi keeled]]<br>&nbsp;[[siberi turgi keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;'''jakuudi keel'''
 |riik=[[Pilt:Flag of Sakha.svg|25px|Sahha]] [[Sahha]]
@@ 15. rida: / 15. rida: @@
 '''Jakuudi keel''', ka '''sahha keel''' (jakuudi keeles ''саха тыла'') on [[siberi turgi keeled|siberi turgi keelte]] hulka kuuluv [[turgi keeled|turgi keel]].
-. aasta rahvaloenduse andmeil rääkis [[Venemaa]]l jakuudi keelt 456 300 inimest, neist 446 700 [[Sahha]]s. 93,2 % [[jakuudid|jakuutidest]] oskas jakuudi keelt. Jakuudi keelt oskavad ka paljud [[evengid]], [[eveenid]], [[jukagiirid]] ja Sahhas mitu sajandit elanud venelastest.
+. aasta rahvaloenduse andmeil rääkis [[Venemaa]]l jakuudi keelt 456 300 inimest, neist 446 700 [[Sahha]]s. 93,2 % [[jakuudid|jakuutidest]] oskas jakuudi keelt. Jakuudi keelt oskavad ka paljud [[evengid]], [[eveenid]], [[jukagiirid]] ja Sahhas mitu sajandit elanud venelastest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Venemaal jakuudi keele oskajaid 450 140.
 Jakuudi keel erineb tunduvalt teistest turgi keeltest nii foneetika, morfoloogia kui sõnavara poolest. Lähim sugulaskeel on [[dolgaani keel]].